EestiPoiss

mõningaid mõtteid hommikutervituseks edastab.Näiteks kolme inimese mõttetust hukkumisest Kaberneemel, tormisel merel eile vastu ööd. No oli ikka tarbetu ja rumal maraton küll. Minna süstaga otse tormilainete meelevalda kõlab lausa suitsiidlikult,tõdegem. Nagu ka Suzuki Grand Vitara otsasõit öösel Moskvas Leningradi maanteel pimedas varitsenud, teelepargitud veoautole, kus hukkusid viis noort inimest. Tänini on meeles öö,mil tulime mu tööautoga GAZ-21 Sangastest Metsa Kaljuga piki Tartu maanteed pealinna poole. Kui olin mina kettas, siis purukaine. Kui Kalju,siis kerges joobes. Autoinspektorid ju "sõitsid töötõendiga" ning tema isa koduveinitehasest me naljalt manustamata ei lahkunud. Ja Kuivajõe teeristil mingi karm möll, aina vilkurisähvatused ja rahvarohkus. Väljusime autost,sest edasisõitu takistati. Uurijad korjasid maanteelt ja kraavipervedelt inimkehade juppe. Mulle piisas pöörituse saamiseks inimjalast,mis altpoolt põlve oli murtud, jäädes säärsaapa sisse,könt veritses. Teekraav võttis vastu mu maosisu ühe hetkega...
Samas hiljem kuulsime,et GAZ-i juures käsi lautav vene sõdur väitis kardaani alt ära kukkunud olevat, misjärel ta roninud auto alla et seda tagasi aretada. Jättes veoki samale sõidurajale kus just liikus ja teisedki sõita tavatsesid. Ja kustutanud tuledki,et auto pärast käima läheks(?) Sellele "tondile" hammustaski tagant täiega sisse öösel kulgenud mootorrattur kaassõitjaga.Ja vikatimees lehvitaski tiibu,sest kaitseingel oli ratturite peade kohal lennates neist maha jäänud... . Jube pilt,mis ei unune.
Sovetiaja meenutustele paslik lisada punaste komme tekitada endale tõkkeid et siis otsida võimalusi nende ületamiseks. sm Savitsaar just taolise diiliga tegelebki. Esmalt andis käsu laiendada tasuline parkimine üle Kalamaja alade, rahva vastuseisu ajel ent käsib nüüd uurida olukorda parkimises uuel lüpsipinnal ning selgitada raha eest parkimise mõju parkimisele ja liikluskoormusele kesklinna tänavatel.Seega ongi antud päevakäsk öelda välja kesikute seisukoht-kõigi autode surumine Kopli servale raha eest seisma alandab koormust linna südames. Nood arutud linnaserva-elajad aga punnivad vastu, kinnitades: probleemi neil polevat. Kuidas nad ei mõista,et linnal rahaprobleemid on ja jäävad,sest kulud muudkui kasvavad? Ja kümnist tuleb maksta kui tahad kilulinna "hüvesid" nautida.
Kenaks hüveks liigitaksin ka nauditavalt andekaid copywriterite töötulemusi.Kunagi kuuldes reklaami "Raid tapab majas ja aias" läks mõte kohe Andrese peale. Vana tuttav Oberst on heasüdamlikkus ise oma naeruse näo ja sõbraliku meelelaadiga.
Kuidas teda küll putukatapjaks mõelda,tuumasin. Nüüd kuulen uut raadioreklaami: telefonihelinale vastab Andres ise:
-Raid kuuleb.
-Vat putukad ei lase elada....(kord kurdab mees,kord naine)
-No hakkan siis kohe tulema,vastab Andres ise
sest terve Eesti ju tunneb ta tämbrit,andekas messidz igaljuhul. Mina lausa kaifin,aga teie?
Autoreklaam ent paneb imestama.Kutsutakse OpelFestile autot ostma. Tehasehinnaga,väidetavalt.Minu Fordi esinduses töötamise kogemus ütleb,et tehase- elik sisseostuhinda ei tohtinud mingil juhul isegi automüüjaile teadustada.Et klient mitte kunagi ei kuuleks kui suure müügilisa oleme Belestas sinna otsa keevitanud. Ju see mõte oli rudiment tollest ajast kui Togliattist, Lada tehasest tulid veeremid,platvormvaguneil ülidefkad Zigullid.Ja vedur haagiti autoveose tagaotsa ning ülipikk rongitäis veereski punavenesse tagasi,müügipaberid kaasas...seda rohelist rahakest pudenes nii hoogsalt,et Leet & Co tegid kohe neli esindust:Bosch Autotarvikud, Bosch Kodumasinad, Fordi ja Kia autod.Va valuutat kuhjus nii suure hooga,et peafinantsist Arne Õllek avas Ameerika pankades terve rea dollariarveid.Olin ühe nõupidamise algul tunnistajaks kui Kalle, peadirektor karmil toonil nuhtles Õllekat: Kuidas teatasid,et rahad on otsas? Kui meil veel mitmes USA pangas ülisuured arved!
-Sorry,ma need lihtsalt unustasin,pobises Arne vabandades...
Küll aga ei unustanud need "suured poisid" minu palganumbrist pea iga kuu maha koorida need kuus tuhat, mis oli ette nähtud keskuse müügiplaani täitmisel: 24 Fordi kuus tuli müüa,et pii-err pealik täispalga,12 tuhhi koju viiks.Paraku ei märganud ma palgalepingu pügalaks märkida asjaolu,et kui Leet võtab meie kahelt teiselt esinduselt ära reklaamirahad, kukuvad nood müüma autosid MEIE KLIENTIDELE JA ALLA KEHTESTATUD MÜÜGIHINNA,mis saigi komistuskiviks-Ülemiste Fordi ülbe ülemus sai toime ennekuulmatuga-kukkus Ford Focust pakkuma otse esitluspäeval kuus tuhat odavamalt kui oli seadustatud...Miks ei peaks siis autohuviline sõitma meie Pärnu mnt keskusest Peterburi mnt Fordi kui võidab mõne kilomeetriga kuus tuhat ostujõulist krooni? Nii kaduski minu ettemääratud palk sulide kurku. Aga muidu oli elu ikka lill.Töö suhtejuhina meeldiv ja huvitav, kuna tuli toimida ka koolitus- ja marketingijuhi rollides, mis lisas värve tööpäevale ning võimaldas muuta päevad üksteisest erinevaiks.Ja lõppeks-pole ju raha elus seev kõige tähtsam. Mõnus olek ja hea enesetunne maksavad hoopis rohkem.
Ja kui siia lisada veel rahulolu kordaläinud päevast või nädalast, ongi kaif täielik. Mis võib olla veel parem kui tegelda hobiga päevast päeva ning saada selle eest isegi raha,ei väsi küsimast.
Ju seda märkasid isegi omanikud kui kukkusid minu,autohullu,pealt säästma? tulin ju omadega välja ning ostsin firmast isegi kahel korral Fordi,Saksas kasutatult küll,kuid vähesõitnud. Ja mõlemad müüsin pärast korraliku raha eest, hästihoituna neile tagasigi...
Lõpetuseks solvasin keskuse direktorit Peetrit veel sellega,et olles müünud hõbehalli wagoni,ostsin Virumaalt Mercedese maasturi, oma uue lemnmikauto. Mille lasksin koostööpartneril oma teenete eest värvida antratsiidihalli metallicu tooni.
Ja ikka olin rõõmus!
Olge teiegi
soovitab jaaniku künnisel
ikka teie metskapten
Neemo E. Poldre