Vanaonu terviseheietused
ei huvita tavaliselt kedagi.Kuid riskin täna siiski,sest teemakäsitlusel on seekord jumet.Hommikune visiit me tubli tervendaja Guido juurde tõi äraarvamatu tulemuse.Kuulnud,et ametliku meditsiini diagnoos oli eesnäärmevähk, hakkas ta mind põhjalikumalt uurima.Selgus,et eesnäärme lümfisõlmed on tursunud ning rahvameditsiinil on pakkuda männikasvude söömist hommikutoiduks pluss kergelt praetud kõrvitsaseemneid.Ka oli üks ülemiste selgroolülide vahekettaist paigast ära,allpool teinegi.Natike nokitsemist selja kallal ja paika nad saidki.Ka kaelasoonte vahel peidusolev, sulgunud lümfikeskus vajas lahtimudimist.Ja korda see sai.Pealegi on tarvis hakata nosime seakõrva kõhre,sest liigeseid õlitav aines olla otsa lõppi ja vaid seakõrvad aitavat neid määrdetopsikesi täita. Teatud probleem seisab mul nüüd ees-kuna krabajast pole, tasuks hoiduda nii lõikusest kui keemia-ja  kiiritusravist.Kui lähen peagi spetsialistist tohtri vastuvõtule Mustamäe haiglasse,pean valima sõnu kuidas talle alternatiivmeditsiini seisukohti edastada.
Guido nõuannete hulka kuulus ka ülakeha lihaste aktiivsem liigutamine,mistarvis pean taas hankima koju tolle  sõudetrenazööri.Ka mu puusade vähene liikuvus tegi talle muret-nii ei tohiks jätkata,sõnas ta.Eks peab mingi liikumisprogrammi välja nuputama.
Tundsin kerget optimismipuhangut kui Guido majast väljusime.Edasisel võitlusel on jumet,mõtlesin.Ja las lahkamine näitab kummal tohtril on õigus,oleks minu tänane resümee.
Pealegi on õigus ka neil,kes kiidavad Eesti olümpiaujujate tulemusi Londonis-hästi läks,kuigi medalit keegi ei saanud,ära ka keegi ei uppunud.Novosjoloviga same story.Kaotas tugevamaile,kuid keegi tal silma peast ei torganud.Kanter ei tulnud kah täna oodatud medalile,kuid pääses staadionilt terve nahaga.Mitte ükski lendav rauakolakas meie poissi ei tabanud...
Kehvasti on seevastu viimasel nädalal käinud kümnete Maarjamaa noorte meeste käsi.Kes upub paisjärve,kes Emajõkke.Kes kukub surnuks Valaste joa vaatetornist,kes Tartu kiirsöögikoha viie meetri kõrguselt barjäärilt. Sekka mõned rumalavõitu autoavariid,ja paljud noored mehed ongi kadunud Eesti kaardilt.Ja peredest ning vaevaga saadud töökohtadest.Jube mõeldagi,elame justkui rindetsoonis,tõdeb
paadikapten Neemo E Poldre kurvastusega..