EestiPoiss

Üllatused
käivad ikka mööda inimesi,parafraseeriks vana ütlust.Invamessil külastasin psoriaasiliidu boksi. Kus huvitusin isalt nö päranduseks saadud psoriaasialge ravist parema jalalaba ning sääre alguse piirimail.Vanem härra palus seda kohta näidata ning soovitas Physiogel,i.Mis üllatuseks nii kõva toimega,et pärast esimest kreemitamist kaotas kestendava nahakuivuse sootuks.No ei ole võimalik, mõtlen täna.Kui noorena esmakordselt tavalise peavalutableti põske pistsin,tundsin roolis olles üle Hendriksoni küüru sõites lausa füüsiliselt kuidas valu eemaldus.Haruldane on tunda kuidas ravim toimib.
Haruldane on ka Andrus Kivirähk,kes kirjutas romaani Tõde ja õigus ainestikul vaimustava teatritüki Karin ja Pearu.Mida käisin vaatamas VAT-teatris.Võrratu vaimukuste tulevärk põhines romaanist leitul ning ka ajastu koloriidil.See lambasihvri teema,kaevuraketel kükitamine ja oja paisutamine ning sead rukkis. Oru peremees praalimas kõrtsis rahapaberid varbavahel,seal rehnutti pidamas ja pärast hobuse juhituna vankril koju põristamas,nii et väravalatidki lendavad. Kõik see oli Karini rollis Katariina Unti ning Pearuna meid naerutanud Raivo Trassi poolt kenasti välja mängitud.Kelner Jukuna toimetanud Meelis Põdersoo jäi nende kahe varju,sest taustategijale ei antud suuremat võimalustki.Kuid oma rolli vedas kenasti välja,kõhetu kuju ja nurtsunud hääleke suuresti abiks.
Minu hääl ka ei pääsenud eile löögile,kui Ajakirjanike kongressil hääletasin.Variant B oli tõsta eal liikme aastamaksu ja seeniori maksu mõõdukamalt kui lõpuks läbi läks.Tiit Made, arvamusliider, toetas varianti C mis tähendas realiikme maksu 50 euri ja seeniori oma 59.Nii jäigi,sest me liidul rahahäda suur ja kongressi juhataja sellega hääletuse lõpetaski.Minu mõte liikus maksutõusudel kuni 45 ja 50,sest midagi ju tänane liituastuja erilist vastu ei saa.Pigem tahtnuks toimkonda,kes tegeleks liidu mainega.Mida ka mikrofoni ütlesin,et suurtel poistel on tõekomisjon,meie vajame mainekomisjoni kes selgitaks võimalused ajakirjanike kutseühingu prestiizi parandamiseks.Kuigi oleme viimastel kongressidel rääkinud,et peaksime ametiühingu mainest vabanema,et saaksime riigilt loomeliidule mõeldud aastatoetust ca kaheksasada tuhat krooni aastas,mis lahendaks liidu mured.Siis nüüd olid me juhid kutsunud kohale EAKL juhi Harri Taliga,kes sujuvalt tõmbas kõigile nö mütsi pähe osavate dirigentide juhtimisel.Ning hääletasimegi end sujuvalt TALO raamidest välja ning uude liitu sisse.Kuigi vastuhäälekesena piikzus teise ametühingu tädike,et ärdagu löödagu talle nuga selga,tehtagu ümarlaud asja otsustamiseks.Harri Taliga veenvad argumendid laksati arvutist suurele ekraanile,neil oli isegi palgaline jurist/sic/.Mina sain taas mikrofoni ning väitsin,et nõustun uue liiduga vaid siis kui nende jurist meile loomeliidu toe välja võitleb.Vastati möönvalt,et teatritöötajate liidu puhul see isegi õnnestus.Ja siis astusime kohe veel Kultuurikoja sisse kogu me liiduga.Näis,kas need liigutused pehmendavad nüüd künkarahva südameid ja meid, ajakirjanikke loomeinimesteks tituleeritakse nagu vanasti.Stenbocki klubi võib küll vastu pusida, sest vaatamata terminile õukonnameedia hammustab iga väljanne elu peremehe kätt vahel üsna valusasti.No mille eest siis ühiskonna valvekoera,ajakirjanikku poputada.Kett kohe lühemaks ja kauss kaugemale,küll ta ise kuidagi ellu jääb ja toime tuleb.
Aga teie arvamus,küsiks paadikapten
Neemo E Poldre nagu Maire Aunaste