EestiPoiss

Maailm pole enam endine
tundus mulle eile Marja poe ees bussipeatuses,kui ilmselt filmi Soviet Story mõjul astus mu juurde soliidne, vanem vene härrasmees,kes tervituse järel küsis,mis keeles jätkame.Vastasin viisakalt, et pole vahet,valdan mitmeid.Siis vabandas,et olnud laisk omandama eesti grammatikat kui veel ülikoolis käis,ja hakkasime suhtlema.Suht veatus eesti keeles küsis,kas Marja on naisenimi või mida tähendab.Tal olla kaasmaalaste seltsis jutu sees tekkinud selline küsimus.Marja Liidja oli mu pikaaegne kolleeg küll,kuid arvasin,et antud juhul ikka marja kui niisugust mõeldakse.Kiitsin meest tema veatu eesti keele pärast,ja juba me buss tuligi.Kuidagi soe tunne jäi südamesse,nagu ka siis, kui pärast pronksiööd suhtlesid paaril järgmisel päeval kõik muulased liinibussis omavahel tasa, poolihääli,ei mingit tavalist üle-bussi- käratsemist.Tajusin,et intelligentsemail oli häbi,et nende kaasmaalased linnas märatsesid ja poode röövisid,autosid kummuli pöörasid ning kioskeid maha põletasid... Remark.Eilsel Albaania kultuuri õhtul invakojas esines ülevaatega vabatahtlik nooruk, kes küll jutustas inglise keeles,mis oli meile,vestlusgrupi kuulajaile kui maasikas.Aga tal varuks teinegi, üllatusmaasikas,kui järsku läks üle eesti keelele.Lahkumisel küsisin,kaua ta meil siin olnud. Juba juunikuust,vastas naerdes.Kümne kuuga keel suus,mõtlesin.Mõnel vist kulub kümme korda kümme aastat.Aga hunt temaga siis,polegi vaja vägis võõrast keelt ja saksa tähti suhu toppida,kui ei mahu.Pigem vaadaku sovjettide ajaloofilmi ja tehku ära selle põhjal üks tõsine lähiajaloo eksam.Ja saakski kodakondsuse,sest pärast nähtut veel mingi hundipassiga ringi liikuda võib tõesti tekkida Tambovi hundi tunne.OMADELE VÕÕRAS VÕI VÕÕRASTELE OMA,KUIDAS TAHATE.Sest murdmatu liidu varemeile eksinud lambukesi tagasi piirijõe taha ei oodata,nagu kõik teame.
Paadikapten on rääkinud
teie Neemo E Poldre