EestiPoiss

Tere päikeselist hommikut kõigile,kel tuju ja tahtmist aknast välja kaeda ja rõõmustada.Koos nendega,kel "hing sees ja Issand pole konnaks loond" , nagu mo noorusaal ikka öeldud sai.Sest äkki eemalt astub kurg...
Lapsenaljadelt paslik siirduda noorusmaile.Kopli slummi,kus mulle esimest karastust pakuti eluvõitluseks.Millest olen juba pajatanudki.Kuidas Tln 24.Keskas murdmatu liidu rahvaste sõprust arendati.Loe: venelastel lubati meile igavest sõprust sisse taguda.Mis tegi tugevaks,kuna kedagi meist ei tapetud.Küll aga tapsid miilitsad ühe purjus madruse Madruste Klubi ukse ees,kui need lausjoobes märatsesid. Siis kostis punalipulise balti laevastiku joodikute võitlushüüd ja algas garnisoni madruste tormijooks meie küla mentla peale, mille käigus miilitsaosakonnast jäid vaid purustet maja.Järgnes kuri klaperjaht mööda öist Koplit,kus iga pagevat vene võmmi ajas taga trobikond vene matrossi.Röökimist ja kabjaplaginat oli täis kogu slumm, keegi ei maganud.Püstoleist tulistati vaid ähvarduslaske, seega laipu hommikul kokku ei loetud.Verd lasti küll ohtralt.Nagu ka siis,kui varem, kord nädalas saunakorrale toodud madrused õlleputkast sadu kannutäisi tellisid, öeldes:viimane maksab. Mehike,kes kraaniga opereeris,nõudis juba rublikuid.Siis tuli kohale uus veoautotäis kangelasi ja putkamees sai range füüsilise hoiatuse.Õlleputkast jäid vaid seinad.Kutsuti miilits ning saabusid ka uued veoautotäied madruseid.Kes võtsid sõbrad-õlletarbijad oma suurde ringi ega lasknud juurdetoodud korravalvurite hordil tegutseda.Nii et olen nagu veteran,kes justkui revoluutsijat näinud. Kui oleks täna Maarduski pioneerikoondusi,lonkaksin sinna oma kargu najal noortele pajatama,mis ja kuidas.
Aga nüüd vestaks,kuidas slummielu noort inimest kui vitsakest omatahtsi painutab.Et too siis varrepealt viltu kasvaks.No olid mul head klassivennad-kaaskannatajad Enn Levet (kel isa TPI professor vist)ja "Teine Enn" elik Enn Suigussaar-Suika,allkorruse Ilmar Kottisse jt.kes ei meenugi.Vat siis, agulirahva kombel otsustasingi oma Koplist Nõmmele ärakolimist,sõprade mahajätmist ja koolivahetustki tähistada asjakohase "napsivõtmisega",seda IV klassi kevadsuvel.Sest Koplis oli suurtel kombeks tähistada midaiganes. Mitte küll minu peres,sest ema oli vahepeal sattunud Bekkeri toidupoe viinaletti müüjaks,mis süstiski eluaegse allergia hundijalavee vastu.Olgu see kodukurss kuis oli,mina soetasin 1,27 rublikut maksva piirituseveini ja paarsada grammi kompvekke Komeet nö sakummiks.Kogu pikniku- staff oli peidetud Kopli parki teatud suure tammepuu juurte vahele.Kuhu me kogunesime jumalagajätupäeva eel vist kuue parima semuga.Veints oli küll ebameeldivalt kange,oma 17 volti neist ju toona said.Puhtad,head veinid punavenes veel leiutamatagi.Sõbrad tänumeeles manustasid,ikkagi nende lugupeet kutt lahkub.Ja mul uhke,täismehe tunne.
Nõmme koolis ei pruukinud (kohaliku kombe kohaselt) alkotooteid vist üldse.Isegi põhikooli lõpuõhtul tegelesin seda rohkem klassiõest tüdruk-sõbra Helgiga,kooli kenama plikaga.Peo lõpu eel läksime hoopiski Mustamäele jalutama.Tüdrukuga,sest orientatsioonieksimust mul sugugi polnud ning varajane kärakahuvi oli jäänudki sinna,kust pääsesin.
Meenutustelaeka sulgeks Helgi ema hommikuse noomitusega me kodu elutoas.Kuna rikutud perepoeg oli temagi tütrekest rikkunud ja piigat mitte öösekski koju lasknud(!?)Kas noorte süü,et jaanikuu öö vaid viivu kestab ja pimedaks ei lähegi? Solvunud prouat ega oma vanemaid vabandustega ei ärritanudki(vist). Sest kui piiga ei näita üles vastavat huvi,ei hakka minagi murdma.Kuigi "olin pingul nagu sandvich lennujaama kohvikus" (fraas eilsest tibifilmist kõrva jäi ja siia kenaste passib).
Kena keik.Ja kuigi saatus mingil määral me endi teha olevat,siis tolle keerdkäikude eest vastutab vaid see,kes ülalt kõike ja kõiki valvab.Mis muidugi ei vabasta vastutusest,kui sul ohjad käest libisenud ja vanker kraavis.
Püsige kursil!Endiselt teie Neemo E.Poldre