Sunday, June 1, 2014

Oootame suurt suve,Beritit ja Annakest juba Eestimaale

Tore kui midagi on ikka veel ees.Seekord jõuavad oodatud kohale kuu keskpaigas ehk 15. kuupäeva ümberkukkumisel, seega öösel. Nii peab vanem tütreke Mai-Liis oma sünnipäeva-kohvilaua edasi nihutama juba teistki korda et kogu pere oleks koos saaks head-paremat nautida.
Elu ei jäta pakkumata muidki üllatusmomente,näiteks Vabaduse platsil tehti miskisuguse raamatute päeva puhul action nimega Elav raamatukogu, mille käigus said inimesed laenutada kõnelevaid raamatuid, mitmetel eri teemadel pajatavaid jutuvestjaid. Mulle meenus kohe, vist ameeriklaste film Kõnelev sõnaraamat vms kus usakate sõjamees sealse sõja ajal võttis sõbrantsiks vist vietnami neiukese kellega veetis suures armastuses nii ööd kui päevad, eesmärgiga omandades võõrast keelt...
Omamaise juturaamatu puhul nagu seekord on mõtteparalleel vast kohatu kuid meenutada tasus ju ikka.Sest taust ju sarnane.
Poliitikalaineilt.Esimene Andrus väitis oma valimisreklaamis et tema seisab Eesti julgeoleku eest kindlalt.Aga nüüd kui vastuluurajad neljakesi kapokatele  töö juures raha varastades kinni kukkusid pole Andrussi vastutamas kusagil, väitis keegi netikommija.
Keegi noorema naissoo seast asjatundja väitis Aamulehtis, et temale on vajalik vaid 4 cm, mis üle selle, on lihtsalt toreduse pärast...Ja mis ta selle neljasentise jupiga küll peale hakkab, uudistas Mimmiliisa kui talle uudise ette lugesin.Teine nali oli vingem. Patrik vaimustub mu huumorikildude raamatust.Kuidas noormees mõistaks pilajuttu Sööda hunti palju tahad, karul on ikka pikem...Mis tal pikem on, küsin mina oma nutikalt kaasalt. Eks karv,noh väidab tema.
Ukrainas hetkel enam ei tapeta,sest valitsuse resoluutsus suurriigi diversantide elik nö separatistide kuulidega tõrjumisel on kandmas vilja-Donetski lennuvälja hõivanud tshetsheenide ründamine tõi eilegi kaasa mitukümmend laipa. Mina imestan metsiku loomuga mägedepoegade käitumist, kes palgasõduritena Venemaa eest surma läksid. Poleks uskunudki et puutinlased,kes mõni aasta tagasi oma regulaararmeega nende riigi ja kodud maatasa tegid, suudavad kamba vabu inimesi, suisa metslasi ära osta.Miks metslasi, pärib lugeja.Aga Ukrainas oli me väeosas üks selle rahvuse esindaja, kes vaikides põrnitses nurgas istudes kõike ja kõiki, isegi ohvitserid pelgasid tema hullunud pilku. Keegi ei andnud talle mingeid käsklusi, toimkonda ei saadetud,vahtkonda ka mitte-sest automaati hullule kätte anda ei söandanud keegi. Küll aga oli aasta otsa oma AK-47 mehel keda tunnete kutsungist paadikapten Neemo E Poldre

No comments:

Post a Comment