Friday, June 20, 2014

Mees,sinust saab asja

kui jaanipäeval külm ära ei võta, naljatlesime koolipäevil, noil kuldseil kuuekümnendail.Kes oleks julenud arvata,et asi tõeks muutub-just jaanipäeva eel langes öine temperatuur viie...seitsme pügala pääle ning üleeile tuli Nõmmelgi vaheldumisi  lund ja rahet.Seitsmestes nägime kuidas Virumaal tehti lumelükkega autokapotil head suvereklaami,sest samal ajal tõid jalgratturid ülikoolilinnast laulupeotuld terve kolonniga.Täna pesi Mimmiliisa me valge kööginuustiku puhtaks sest homme vaja praamile minna-kussa lähed rahva sekka räpakolliga,kes koduaias möllanud ja valge kasuka määrinud.Teistkordselt ootasin firmajuht Tomi,kes taas miskipärast mu jutule ei jõudnud. Kolmanda tulekumõtte juures ootaks juba head vabandust, sest kogu oma boheemluse juures ei ole ma endale sellist käitumist lubanud.
Omapärase käitumisega hiilgab aga me Jürgenionu,kelle tarvis ei kehti ükski kokkulepe ega piirang kui ta oma karvase käe rahanutsu järele sirutab.Tänane avalikustatud temp oli väikeomanike toetuste maksustamine.Äraseletatult siis Euroopa reeglite vastu minek.Nimelt sätestab uus suur liit,et toetused ei saa olla liikmesriikide eelarve täiteks.Jürgen ent leiab,et põllumajandus-ja metsamaatoetused peaks minema maksustamisele nagu ka  piimasektori eritoetused jms loomapidamist edendavad meetmed. Koos paljukiidetud loodusalade niitmistoetustele maksude väänamisega usub ahne mees  saavat riigieelarvesse 1,5 mln eurot aastas.Kui Postimehe lugeja küsib,kuhu see raha läheb,saab ta vastuse EPL lugejalt ja ka tegijailt.Siin on  avaldatud laevakrahv Slaviku firmavõrgustik,mis kosunud ka Saarte liinide parvlaevade riigitoetusmiljonite pärmi najal. Mina pole üks nendest kes ajalehtede kommentaariumikastis kobiseks et vaat kus krahv-endal paarkümmend äriühingut nii kinnisvara kui toitlustuse ning toiduainetööstuse real,perel kah oma viisteist tuluallikat issi impeeriumi najal püsti pandud.Emagi ja naine-lapsed kõik sujuvalt ametis erisuguste firmade omanikena.Kade eestlane ei suuda muidugi näha-kuulda kuidas teisel eluke nii hästi veerema pandud.Kes teilgi keelaks puukidena end me rikka ning rumalavõitu riigi külge imema haakida.Näete ju et kümnetel nutikatel ja asistel inimestel see hästi korda läinud.Ja kui aruharva ilmub ootamatult te jutule revident pealinnast ning küsib näha dokustaate kuhu kadusid riigi dotatsioonimiljonid,tuleb  talle näidata ust. Mõelgu ise mida tahab.Vaba inimene vabal maal, hüüab talle järele
teie paadikapten Neemo E Poldre

No comments:

Post a Comment