Nagu eilses mäejutluses märkisin, pole vist täna mahti mu plaani A realiseerimiseks.Kavatsesin nimelt viia oma Mimmiliisa Kumusse, kus toimub mitmeid meie päevale pühendet aktsioone. Seevastu käivitub hoopis plaan B ning terass saab ilmastikukatte. Loodan, sest päike lõõskab ikka taevas ning armulise abikaasa töö lõpeb juba kell 15.
Avastasin flaierikeselt, mis koos päevalehtedega postkasti lipsatas,et mu lemmiklavastus Rakvere teatris saab toimuma 30.oktoobril. Leegionärid jäid ju suvel nägemata, sest imeilus suvi sulas kui jäätis kuumas päikeses.
Avastasin Maalehes hea loo Hiinast ning Rein Raua sisuka pihtimusjutu, mille pärast peaksingi selle lehenumbri võtma kaasa Luksemburgi et seda tema ekstudengile Beritile lugeda anda.
Loen suht tundmatult sõnameistrilt, kel nimeks Aivar Lembit, krimiteost Valestre. Lihtsakoeline lookene jääb meelde kummalise automargiga peategelaste õuel-nimelt pole kunagi minuteada toodetud Volgat mudelitähisega 26.Vana kandis mudelinime GAZ-21 ning uuemat markeeris 24, kui tolleaegseid meenutada.
Siinkohal kerkib aja hämarusest mälu seik, kui mind kutsusid filmitegijad autokonsultandiks alles kavandatavasse filmi Voitkad.Saime kokku hotelli Susi baaris kus räägiti põnevaid jutte ning küsiti minu nõusolekutki.Mis sai mul selle vastu olla et nii kerge vaevaga pääseda huvitava filmi tiitritesse. Pealegi oli juttu pelgalt mõnest automargist mida filmis vajati. Latvija buss ning UAZ operatiivautod miilitsale ja kiirabile.Mõlemad nii klaarid et võinuks neid kirjeldada kasvõi unepealt.Kurbloolisus seisnes selles,et kui olin mõned kuud oodanud kontaktivõttu kustus lootus,sest meedia pajatas kinomeeste rahalistest raskustest.No miks nad minuga ühendust ei võtnud. Sest film sai siiski valmis, kuid minul ju mingit honorarihimu polnud. Fordi esinduses sai pii-err pealik ja reklaamijuht nii piisavalt, et oma töö kõrvalt võinuks teha konsultandidiili puha tasuta ning vabast ajast.Nüüdki kihvatab kui loen printpressist et kinomeestel kasutada GAZ-52 buss ning kui see filmivõtetel seiskub, ei tea keegi, kas sai bensiin otsa või jooksis mootor kokku.No mul pole sõnu.Nii loll on tõesti valus olla.Polegi mõtet asja kontrollida paagikorgi juures, tossav suitsuots hambus, et kas on bensaviga ehk mitte.Just nii tegi eile hommikul keegi mõttehiiglasest sohver Vaalimaa piiripunkti juures enne kui ta auto õhku lendas.Mehike ise tuli viia kopteriga Helsinki haiglasse.Loodan et paraneb ning enam kunagi autole ei ligine. Kui, siis ainult elektriautole...
Kuidas rikute oma sigahead tervist teie, küsib uudishimulik
paadikapten Neemo E Poldre
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment