Tõuseb ta jah vastavalt sellele, mitu tundi jääb me väikese seikluseni. Ja kohe algava remondini olmepindadel.Ettevalmistused on tehtud, ehitajaga eelleping sõlmitud, tähtpäevad paigas.Jääb loota et kõik on vettpidav kuigi taevaserv na aukline ja sealt ikka tilgub va seenevihmakest.
Eile, kui saatsime viimsele teele armsat vanaproua Helgit, oli kah taevas nii nutune ja mossis. Peielauda istudes säras Botaanikaaia palmimaja kohal taevasinas hele päikeseketas ning meie peade kohal lendles vallatult üks linnukene. Kas ta elas seal või oli ehk tegu teispoolsusse läinud daami hingega, kes meiega hüvastelles kõigile kokkutulnud headele inimestele, ärasaatjatele end näidata soovis.Vat sellele mul vastust pole,inimesed armsad.Ent kogu ärateelisega hüvastijätt oli vaoshoitult soliidne, tasemel.Nagu vanaproua ka ise soovinuks.
Haapsalu suvede minevikku jäänud avapeatükk sai eilsega lukku pandud. Sest olid ju imearmsad need igasuvised weekendid selles hubases kuurortlinnas. Koos kahe pere lastega-viie põnniga ning alati lahke pererahva - Elmari ja Helgiga. Kalevi tänava vanimas, suisa esimeses majakeses mis täna elab renoveerituna oma imekauni muinasjutumajakese elu.Kus oleme samuti juba suvemõnusid nautinud.
Muinasjutte maalt ja merelt toob esile ka igapäevaelu.Kui oled koos pojukestega,kes triksid-traksid ja nutikad.Kui peatusime Kalevi politseimaja ees, et minu uued dokumendid välja võtta,kilkas autost esimesena väljunud Patrik üllatunult-Siin töötab ju Tiit Marvel.Läksin koos pojukestega migra-ameti vastuvõturuumi,kus noored küsisid vastuvõtutädikeselt-Kas Tiit Marvel on täna tööl. Hetkeks üllatunud tädike nokkis teemat lausa lennult, kogus end, muigas- Tal täna vaba päev. Pojukesed naeratasid mõistvalt ning lahkusime, mul vastsed dokustaadid näpus.Pärnamäe grilli ees autosse ronides märkasin eile parklas asfaldil kauneid hapraid prille ning pakkusin neid meilt küüti soovinud prouadele. Mimmiliisalegi näitasin oma leidu, ent tema tundis ära hoopis Patriku prillid...Minu üllatus oli piiritu, sest polnud oma koolimineku-kingitust pojukesele kordagi näinud.Selgus et noor professor oli susanud oma okulaarid auto uksetasku asemel avamishoova süvendisse...Kuigi meil oli kokkulepe et kohe kui eest võtab, pistab prillivutlarisse.
Seekord läks siis sedasi, aga kuidas järgmine....seda ei tea teie
paadikapten Neemo E Poldre
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment