Vanavanemate päev muudetakse me kodus tööpühaks

Nagu eilses mäejutluses märkisin, pole vist täna mahti mu plaani A realiseerimiseks.Kavatsesin nimelt viia oma Mimmiliisa Kumusse, kus toimub mitmeid meie päevale pühendet aktsioone. Seevastu käivitub hoopis plaan B ning terass saab ilmastikukatte. Loodan, sest päike lõõskab ikka taevas ning armulise abikaasa  töö lõpeb juba kell 15.
    Avastasin flaierikeselt, mis koos päevalehtedega postkasti lipsatas,et mu lemmiklavastus Rakvere teatris saab toimuma 30.oktoobril. Leegionärid jäid ju suvel nägemata, sest imeilus suvi sulas kui jäätis kuumas päikeses.
Avastasin Maalehes hea loo Hiinast ning Rein Raua sisuka pihtimusjutu, mille pärast peaksingi selle lehenumbri võtma kaasa Luksemburgi et seda tema ekstudengile Beritile lugeda anda.
Loen suht tundmatult sõnameistrilt, kel nimeks Aivar Lembit, krimiteost Valestre. Lihtsakoeline lookene jääb meelde kummalise automargiga peategelaste õuel-nimelt pole kunagi minuteada toodetud Volgat mudelitähisega 26.Vana kandis mudelinime GAZ-21 ning uuemat markeeris 24, kui tolleaegseid meenutada.
Siinkohal kerkib aja hämarusest mälu seik, kui mind kutsusid filmitegijad autokonsultandiks alles kavandatavasse filmi Voitkad.Saime kokku hotelli Susi baaris kus räägiti põnevaid jutte ning küsiti minu nõusolekutki.Mis sai mul selle vastu olla et nii kerge vaevaga pääseda huvitava filmi tiitritesse. Pealegi oli juttu pelgalt mõnest automargist mida filmis vajati. Latvija buss ning UAZ operatiivautod miilitsale ja kiirabile.Mõlemad nii klaarid et võinuks neid kirjeldada kasvõi unepealt.Kurbloolisus seisnes selles,et kui olin mõned kuud oodanud kontaktivõttu kustus lootus,sest meedia pajatas kinomeeste rahalistest raskustest.No miks nad minuga ühendust ei võtnud. Sest film sai siiski valmis, kuid minul ju mingit honorarihimu polnud. Fordi esinduses sai pii-err pealik ja reklaamijuht nii piisavalt, et oma töö kõrvalt võinuks teha konsultandidiili puha tasuta ning vabast ajast.Nüüdki kihvatab kui loen printpressist et kinomeestel kasutada GAZ-52 buss ning kui see filmivõtetel seiskub, ei tea keegi, kas sai bensiin otsa või jooksis mootor kokku.No mul pole sõnu.Nii loll on tõesti valus olla.Polegi mõtet asja kontrollida paagikorgi juures, tossav suitsuots hambus, et kas on bensaviga ehk mitte.Just nii tegi eile hommikul keegi mõttehiiglasest sohver Vaalimaa piiripunkti juures enne kui ta auto õhku lendas.Mehike ise tuli viia kopteriga Helsinki haiglasse.Loodan et paraneb ning enam kunagi autole ei ligine. Kui, siis ainult elektriautole...
Kuidas rikute oma sigahead tervist teie, küsib uudishimulik
paadikapten Neemo E Poldre

Juhivad siiski haritud,nutikad seltsimehed

Kes valdavad teemat kuidas rahvamasse kantseldada ja vaos hoida.Selline mõte tükib pähe kui loen,et vaesus teeb rumalaks.Nii sedastab 30.augusti ajakiri Science, kus üllitati uurimuslik stoori  justkui täielise Eesti Wabariigi praegusest ja lähimineviku elust sisuga   Poverty Impedes Cognitive Function seega vaesus halvendab vaimset sooritust. Miks on meil just sellised inimesed pumba juures ning neid ei väära sealt ükski loodusjõud ega muu. Rääkimata valija tahtest, kes ei oskagi enam midagi etemat oma elus tahta.Sest viimased paar kurba, lausvaesuses veedetud aastakümmet on viinud eesti rahva olukorda, kus justkui ei osata ega juletagi midagi arukat tahta. Lahtiseletatult - ma mõtlen seda paljukorratud tõde - et kõrgem eshelon ei lase tööinimestel jalule tõusta, rabelgu nad kuidas tahes. Sest eks rumalale inimesele võib ju ajada jahupuudrit ajudele, lubada ja tõotada midaiganes.Ning nii me  komberdamegi juhmide nägudega valimisurnide juurde kui taas heljub õhus kuldsuuliste valevorstide lubadustejada.Tänavusügisel selgus et iga nö partei on oma lubaduste õhumullidele kulutanud miljon eurot per rikkurite klubi.
Mõni vana tegija on siiski õppimisvõimeline nagu nägime eileõhtustes tv3 uudistes.Hundisilma isand kohkus vist noore Krossi poliitreklaamis olnud ähvardusest muuta pealinn eestikeelseks ja -meelseks ning haaraski Estonia teatrimaja 100.aastapäeva pidustustele minnes kalessi isegi blondi eestlanna,  linnavalitsuse lauaülemast daami nimega  Härm.Tore vaheldus igasugustele slaavitaridele, leidsid küllap paljud.
Mõnest asjast on vahel tuline kahju.Täna näiteks sellest,et mu poeg ja tütar sõitsid koos peredega just nüüd Itaaliasse. Jens Tallinnast, Berit Luksemburgist. Said seal kokku, üürisid väikese majakese ning rentisid kummalegi perele auto millega edasi seiklema minna.Kusjuures polegi tegu pelgalt koduse suve pikendamisega, sest üllatuslikult pole meilgi kodumail suvi veel lõppeda kavatsenudki. Homme näiteks plaanime oma terrassi õlitamise, sest kaunid päikeselõõsas päevad dikteerivad, et tarvis igati tuleva perioodi pääle mõelda kui vett tilgub ning puit rikneb.Kuumalt puidule tehtud immutuskaitse kestab ju vaid ühe suve ning see on nüüd lõppemas.
Küll aga ei taha lõpeda venemeelse linnavalitsuse võimuperiood. Just kilkas teleuudistes  surematu parteliider ning väsimatu linnapea et tema ei kavatse loobuda ega kustuda kuigi konkurentpartei isake on seda omadele juba lubanud.Surematu vennike on võtnud malli isakeselt Ljonjalt, kes samuti oli valmis püsima postil kuni kantakse välja jalad ees.
Seltsimees LiBre oli muidugi omaette nähtus,sedastab
teie ustav paadikapten Neemo E Poldre

Sotsiaalkriitiliste toonideta ei saa kohe kuidagi

Kui loen majandusuurimusest et valdav enamus Maarjamaa töötegijaist teenib miinimumpalka või osa inimesi isegi alla selle...ongi MINUL tekkinud arvamus et me tubli partei ja valitsus on rahva plahvatusliku meelepaha ventiiliks mõelnudki välja need kiirlaenukontorid.Ma ei imestaks kui uuriv ajakirjandus tuvastaks mõjukate juhttegelaste suurosaluse selles ülitululikus bisnises.Piikz-piikz... ja  RAHA TULEB oli hiljutine slogan, mille hambamehed naeruvääristasid. Lõpetatigi ära ja nüüd kõlab pidevalt uus ja nutikam RAHA EI OLE KAUGEL...kusjuures kaugeneb ikka küll kui tasud     laenuprotsentideks ära ligi sada prossa. Aga kas hädaline sellele mõtleb kui laps nutab ehk omal kõht koriseb või korteriühistu elektrivõlgu nõuab...
Rõõmustab vaid see, et eestlane areneb - eile nägime tv3 uudistes et Kalamaja asumi inimesed avasid omaalgatuslikult vastrenoveerit Soo tänava, tulid hulgakesi uulitsale. Lapsed ligi kes lustisid ning sõitsid ratastega uuel jalakäijateel, mistarvis kasutati ära üks sõidurada ja kihutavad autod suruti koomale. Eriti armas oli see, et algkoolipoisid jagasid otse tänaval külatädile koduseid kooke ja muud suupärast. Rahvas oli asumis rõõmsalt ühtne ning leidis, et milleks poliitikute võltspidulikkus ja rumalad kõned, tehkem pigem ise uus tee lahti, mida siin oodata.
Teinegi huvitav tendents-Eediku konkurendid pealinna valimisvõitluses kilkavad  võtame pealinna tagasi /eestlastele/. Toda viimast ei juleta paraku veel otsesõnu välja öelda kuid paljudes lihatoodete reklaamides juba kõlabki-sööme kõhu täis eesti moodi,teeme teile toitu eesti moodi jms.Mõtlen ka-mida siin ikka häbeneda, elame ju isade maal, Eestimaal. Ja järelikult meeldib see maa paljudele muulastelegi, muidu nad ju siin ei elaks ega siia pageks.
Ajalehelugu... PM kesksel pinnal olev pealinna valimisvõitluse ülevaade kinnitab, et tasuline parkimine haiglate juures on kuritegelik röövimine hädalistelt...Kurb et keskerakondlik röövlinnavalitsus sellele ei tule,nomuidugi,neil igasugust raha vaja-just premeeris surematu linnapea oma truid alamaid 132 000 euro ulatuses viiekuulise tubli töö eest isakese ja partei teenimisel... Summad kõikusid kolme-viietuhandelistest väljamaksetest linnavalitsuse lauaülematele kuni mõne sajaliseni nõunikele kelle armee on muljetavaldav noorte vene naiste paraad. Mitte et mul midagi nende vastu oleks - kaugel sellest.Tean isegi seda, millist nõu neilt saab -Võshe,võshe,harashoo...nize,nize,harashoo kõlab ju tihti Hundisilmal. Kuhu sõidutatakse vaid parimatest parimaid. Keda me kõik tänu meediale tunneme-teame. Pole üldse pahad deevushkad.
Positiivsel noodil lõpetabki täna teie
paadikapten Neemo E Poldre

Suvesoe,imeline ja päikeseline septembripäev

jäi täna seljataha.Nende ridade tippimise aegu põõnab seeneretkest kustunud Mimmiliisa õiglase und, sest homme tal taas tööpäev koidab. Põhjaranniku metsa läbikammimine algas juba kümne paiku Kiiu metsades. Seal mahalõigatud puravike jalgu kohates ning samas ka kümneid autosid trehvates kiirustasime Leesi kanti, kus hoopis hõredamalt manulisi võsa varjus hoolsalt kohmitsemas. Mina viimaseaja tava kohaselt autost kaugemal ei luusinud kuid kogenud seenekütt tuli paari tunni pärast tagasi poolt korvi täitva saagiga puravikupoistest ning kaseriisikaleedidest nende roosakate, otsekui kiirest ringtantsust lehvivate seelikutega.Kukekate aeg oli läbi saanud, ka polnud meil meeskonnas pojukesi,kes ringi  kapanuks mööda metsaalust ning hõiganuks kui kukeseen otse vastu vaadanuks... Noorsandid ju koolis tarkust taga nõudmas,kus neil enam aega korilust edendada.Viies septembripäev ei lase endaga naljatada kui kooliorjuseaeg juba käes on.
Küll aga on naljatamised mokkamööda oma head juhtimist kiitvale peavooluparteile. Pidevalt kordavad suured poisid oma mantrat Eesti suht heast majanduskasvust-olla oma kaks protsenti, mis on etem teiste sama liidu riikide langustrendist.Majandusanalüütikud ent pareerivad mesikeelsete kiidujuttu oma väidetega justkui kajastuks selles pelgalt meie elektrihinna hüppeline tõus, ei mingid muud positiivsed ilmingud.Rikas riik võib endale lubada ni mõndagi.Näiteks kulutusi Tartu lennujaamale, mida, nagu nüüd selgunud siiski mittekellelegi vaja ei ole. Nagu ka Saaremaa süvasadamat, kuhu uputati x kogus miljoneid eurosid lootuses suurtele kaubavoogudele ning incoming turistidele kruiisilaevadelt. Tõele au andes on mõne aasta sees kümmekond laeva siiski käinud,kuid loodetud mahud jäänud suuresti  kättesaamatuks.
Mulle oli uudiseks see, et TV3 seitsmestes teatati vähihaigete taastusravi kehvusest, mida polegi juhul kui patsient ise ei suuda tasuda.Mure selles et 40 tuhat inimest aastas saavat meil vähidiagnoosi ning haigekassa ei ole võimeline seda mahtu rahastama.Vox populi saates just hommikul Kuku raadios uuriti et kuhu pista eeloleval aastal justkui riigieelarvest ülejäävad miljonid.Õhtuks oligi asi mulle klaara.
Mis asjaolud on teile klaarad, helistage kirjutage ja joonistage-kõike kogub
teie paadikapten Neemo E Poldre

Pidurdamatult uute väljakutsete otsingul

Millal küll mu ind raugeb, kes seda teab.Viimastel päevadel olen guugeldanud suvel 85.juubelit tähistanud lastekirjanikku,minugi laste omaaegset lemmikut. Ellen Niit pajatas suvel oma kreedost ning jutustamisstiilist justkui lasteraamatu kirjutamisõpiku tasemel, kuidas kogu lugu üles ehitada ja mis radupidi edasi veeretada.Temast on kirjutanud pidupäevalugusid Jüri Pino, Kais Allkivi ja vist ka Urmas Vahe. Kõik need tuttavad kirjutajad käisin läbi aga mind huvitanud lugu ei leidnud. Selle asemel avastasin veelgi põletavama teema. Septembris alustab kuni viiele anonüümsele osalejale pühendet neljakuuline kirjutamiskursus uhke nimega Surematuse Akadeemia, mille eksklusiivse eriprogrammi läbinuile tõotab  õppejõud/kirjanik Sass Henno,et lugu lõpeb vastse,koostöös sündinud  teose kirjastamisega.Tiraaziks koguni 1500...2000 eks.Ning kogu müügist saadav tulu laekub vastküpsetatud bestsellerikirjanikule endale.Et siis justkui tasandaks õppemaksule kuluva 16.400.- euro investeerimise /pluss käibekas. Mul kirjutamisajendi ideepojuke kupli all pesitseb küll, kuid midagi enamat  kui 1640.- ei võiks kahtlusevabalt käiku lasta.Pole ju sedagi kirjatsural täna tagataskus, kuid  suurelt unistamine ei ole karistatav.
Unistusest kõik see teema juured saigi-mõtlesin et peaks printsess Anna lood  raamatuks vormima.Ja siis on minul-mehel täielik õigus kippuda Kirjanike Liitu,sattuda loovisikute punti tagasi.Kõigepealt aga tuleb mul elada sisse lapseohtu neiukese mõtteilma, tema tegusatesse päevadesse,asjatamistesse ja toimetamistesse. Lugu tuleks perfecto, seda ma garanteerin. Tark lapselaps ju aitab,ning laps toetab.Aga praegu koguvad tarkuseteri kõrvadevahele pojapojukesed,kes olid eile ametis elu esimese tunniplaani ülesmärkimisega ning kohe kukuvad täitma lugemispäevikuid,kuigi lugemisoskuseni käia veel pikk maa.
TCUKTCI NE TCITATEL, TCUKTCI PISATEL tahaks neile tsiteerida
teie tark paadikapten Neemo E Poldre

Eilse mäejutluse jätkuks - nüüd on tegusid vaja

Kui jutt loovisiku teemale pööras, oleks tarvis et viimaste ajakirjanike kongresside põletavaim teema võetaks käsile me liidu suure pealiku poolt. Oleme ju korduvalt kõrgest kõnetoolist nõudnud et  võimekas vastvalitud liider Peeter Ernits, kellele panime suuri lootusi,täidaks me kollektiivi suurima soovi-viiks ajakirjanike liidu tagasi loomeliitude loetellu koos vajamineva riigipoolse iga-aastase toetussummaga.Mina ja sajad teised liidu liikmed pole ometi astunud mingisse ametiühingusse, nagu tänapäeval me loomeliitu kombeks tituleerida. Miks pagana pärast tuli siis minulgi sisseastumisel aastal 1984 liidu juhatusele eesotsas Elmar Nittimiga esitada portfoolio oma ajakirjanduslikest kaastöödest.Kas pelgalt ametiühingusse astumiseks poleks piisanud omakäelisest avaldusest.
Pakun lahendusi.Esmalt oleks vaja luua tugigrupp asjasthuvitatud liikmeist,kes oma soovi juhatusele taas  konkreetselt esitaks. Kui see mingil põhjusel korda ei lähe, tuleks kirjutada nimekamate liikmete avalik kiri peavooluparteile ning avaldada see samal päeval kõigi päevalehtede esikülgedel. Kui ajalehtede liit projektiga ei nõustu, ostaksime meediapinda oma kokkupandud toetussumma eest, mis poole sugugi võimatu.Oleks Ebba Rääts veel alles, poleks probleemigi. Tema oli see, kes suutis teemat ja liidu eestvedajate tööd - tegevust elus hoida, asjade tänane seis on lihtsalt tiksumine või vegeteerimine etteantud teemal.
Tänane päev oli küll oma teise poole pealt vihmane kuid pojukestele ülimalt meeldejääv. Esimene koolipäev ikkagi,aktus ja uued rohelised kollaserandilised vormimütsid ning esmakohtumine vastse õpetajannaga. Väikesed onud olid kuidagi vaoshoitumad ning vaguramad-tõsisemad kui tavaliselt, näitasid oma koolistaffi ning vastseid aabitsaid ja lugemispäevikuid ajal mil ema-isa kirjutasid neile nimesid.Värvid ja pliiatsid said kõik kenasti märgistatud kuid eks elu näita palju neist koolitöö käigus jalutama läheb ning palju alles jääb. Huvitav oli muuhulgas ka see,et ei pere suured ega väikesed teadnud homsest tunniplaanist ööd ega mütsi.Seega tuleb vist kogu staff ka homme taas kotti toppida ja selga võtta...Sõime torti ning manustasime juurdekuuluvat - pojukestel loomulikult lasteshampus pokaalides. Kuidas nad muidu omandaks pidupäevil pokaalide kõlistamise kunsti.Kui täiskasvanud ei juhendaks mis ja kuidas.Meenub kuidas mina lõpetasin Kopli koolis neljanda klassi ning Nõmmele kolides jätsin jumalaga oma klassi parimate sõprade-koolivendadega.Ostsin oma taskuraha eest sada grammi  kompvekke Komeet /juba tolajal odavaist söödavaimad/ ning rubla 27 eest pudeli  punast  peediveini.Varanduse peitsin Kopli parki puujuurte vahele, ning koolist tulles kaevasime välja ja istusime poolringis murul ja pidutsesime hüvastijätuks. Kogu me agulielu ju sedamoodu käiski ning eeskuju oli igapäevaselt näha nii siin kui seal. Ütle veel, et pole nakkav, sedastab
paadikapten Neemo E Poldre

Olen mina nüüd taas loovisik ehk mitte

        Loen,et 1.jaanuarist 2014 jõustub uus loovisikute seadus. Mis ei sunni enam näit. vabakutselist ajakirjanikku FIE-ks hakkama.Kes pidi ennatlikult tasuma mitmeid makse, milleks raha  teenimine alles oraste pealt nähtav. Probleem on aastatetagune-ajakirjanike liit arvati võimupartei pelglikkuse tõttu välja loomeliitude nimekirjast, kuhu kuuluvad tänapäeval igasugused tikkijad ja tantsijad. Sest need on ju ohutud,ei kipu paljastama uusaadli sigadusi, bojaaride kuritarvitusi.Elu Peremehed saavad südamerahus pühenduda endile helge oleviku ehitamisele, tõotades  Eesti rahvale helget tulevikku.On just alanud lasteraamatu kirjutamise konkurss.Ju peaksin ühe vaimuka loo kirja panema, ära saatma ning siis juba kirjanike liitu astuma- nemad ju muudkui loovad kui kirjutavad...Ja minu tragi laps, mu  Berit saaks võimaluse illustratsioonid teha.Väike printsess Anna pakuks ainest küll ja küll - kuna elab väljamaal  ning võib mulle pillata igasugu killukesi etteantud teemal.
Kultuurihuvi puudumist mulle küll ette heita ei saa.Septembri teise nädala keskel kipun me väikese kollektiiviga-neljakesi täitma oma igasuvist unistust-külastama Baskini teatri suvelavastust,seekord  juba Kõue mõisas.Strindbergi Preili Julie on kindlapeale seda väärt,kirjutaski Rein Veidemann selle etenduse põnevalt lahti.
Ka elavad pildid elik kino köidavad mind taas. Austraalia film Kaks ema ning Prantsuse-Austraalia linateos Noor ja ilus on need,mida peaksin enne talve ilmtingimata vaatama.Lugeda tahaksin vastset teost raudse eesriide purunemisest ning punase pliiatsi lugusid kodueesti tsensorilt...Minu elu lood ju, või kuidas.
Oma pere-elust veel.Noored härrasmehed alustavad täna kooliteed,eile soetasin Sebastianile prillid et ta värskelt opereerit silm klassikaaslasi eriti ei häiriks.Koolistaffi ostsime juba varem, nüüd võivad minna tarkust taga nõudma. Minu vanasse koolimajja elik Avekuke Akadeemiasse, mis ikka endiselt Raudtee 55 majas, kuid nüüd Nõmme Gümnaasiumi algklasside majana jätkab.
Taevas kisub jälle pilve,olen kui põllumees ning piilun aina üles -vaja ju terrass õlitada, Jensu pesi selle just survepesuriga läikima. Saaremaal paraku sajab aga lahinal, rääkisin just metskapten  Kaljuga. Keda ootan aina külla kui ta taas Eestimaad külastab, nagu ma talle kinnitasin.
Veike missunderstanding leidis aset.Kui eile pidasime minia Ksenia sünnipäeva,oli äkki  meie köögi ahjus Brandt vaja küpsetada pannitäis kanakoivakesi pidulauale.Need võeti kiiruga välja ning aluspannike mahatilkunud kasnarasvaga jäi sisse.Hommikul soojendasin kohvi juurde kahte väikest pirukakest ning teades imeahju isepuhastumisvõimet jätsingi selle  pannikese sisse.Loomulikult oli lõpp selline et kogu see staff paakus ahju kinni.Olin kuulnud et taoline kallis ahi pistab kanakondidki ise nahka kui end puhastama kukub, polnud see ometi tõsi. Nagu pahandatud Mimmi mulle selgitas. Müüakse ilusa legendiga kah igasugust pahna, mõtlesin südametäiega.
Vigade parandamiseks saatsin just kirja ajakirjanike liitu Hellele.Palusin juba teistkordselt et meie kodulehelt eemaldataks minutoodud partnerisoodustused-Hondahoolduses liidu liikmele soliidne hinnaalandus, nagu ka Pika Jala restoranis miinus kümme protsenti arvest kui esitatakse liidu kehtiv liikmekaart.Järelikult on vaja tuua asemele mõned uued koostööpartnerid,aga kust neid leida,küsib teie paadikapten Neemo E Poldre.