EestiPoiss

juhataks päevateema sisse sellega,et tegin vanale Kraaksule tünga. Et hallivatimees ei tõstaks nokaga söögimaja, mis paelale riputet, järgmisele levelile e kõrgema oksatüüka peale miska tihasepoiste staffi nokkima ulatuks,riputasin samasse peale ka teise,raskema ja sihvkasid serveeriva majakese rippenööri. No nüüd on vaja mõne suurema kullilise kõvernokka ja kaelalihaseid,et see koorem paigast kerkiks.
Vembumehest varesepoisi naljade ligi passiks veike nali Lennart Merilt, kes ühe luuletajannast lätlanna sõnutsi olevat Kadriorus tema kaaslasi vastu võttes kätelnud ning öelnud talle omase kaamelinaeratusega: Saldejums.Meenutus algas sellega,et on üks sõna,mida teadvat iga eestlane. Teinegi presidendinaljake siia otsa. "Pehmetes ja karvastes" kostab kolme Presidendi vestluses K.Pätsi hääl,kes ütleb:"Kevad pole kaugel. Lennukid saabuvad lõunast meie järvedele..." Teema põhineb sellel,et just sikutati Ülemiste järvejäält kaldale paari päeva eest vasaku mootori rikke tõttu sinna maandunud vene transpordilennuk,mis Poola DHL kompaniid teenindas ning mille kaubast kolmandik riknes. Pan piloot oli nii kõva mees,et tõi õhulinnu korralikult alla kedagi-midagi otseselt ohustamata. Mis täiendavalt huvitav-kuigi neil päevil juhtus ka Venemaal mitmeid pauke lennunduses,isegi Moskvas Domodedovo lennuväljal, hoidus me press nimetamast, et pan potsatas just vene lennukil. Kas märk sellest,et hoidutakse üleaedset mõttetult ärritamast? Me oma poliitikud küll muda ei säästa kui omavahelgi madinaks läheb. Nats kurb on,et riigi ja pealinna sõnasõjas ning võimuvõitluses jäävad kannatajaiks just tavakodanikud. Tubli õiguskantsler Teder on toonud välja,et kümne prossa piiresse jääva tavakohase veemüügikasumi asemel on Albioni maa poistele kuuluv Tallinna Vesi pigistanud meist välja vähemalt veerandsada protsenti kasumit ning tassib füüri pidevalt Thamesi kallastele, koju. Kuritegelik ja põhiseadusevastane teguviis, lajatas Teder. Hurjutades ühtlasi Tallinna raadi,kes pole suutnud end kehtestada. SaviEts põrgatas palli üle võrgu tagasi,öeldes:Riik on ise süüdi,et lasknud sel toimuda kümme aastat järjest(?)
Teema lõpetuseks:maikuu 7. päeval kutsuvad teatri NO99 tegijad Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper senistes parteimängudes pettunud eestlasi Saku suurhalli uue rahvapartei loomisele. Telesaates Värske Ekspress põhjendati uusi tuuli nõudvat juhtmõtet nii:valid Ansipi, saad ikka Savisaare, mis on ka mulle juba aktuaalne-valisin sotsid, aga sain jumalteabkelle...Lõpetaks Eesti Inimarengu Aruandest 2009 kõlamajäänud lausega: Eesti on Euroopas üks ebavõrdsema tulujaotusega riike. Millele energiliselt,ma ütleks raevukalt, vaidles vastu peaminister. Vaadaku tõele näkku-Tartussse loodi just aegunud toiduainete ladu nimega Toidupank,mis hakkab jaotama ninaesist neile, kel sissetulek alla tuhande krooni kuus... Nüüd peaks olema selge, miks EU otsustas-Eesti ei vaja üldse üleminekuks eurole paberraha, sest meile piisab müntidestki. Ja seepeale olid vakka sotskesikud Evelina Kuznetsova,Katja Tcornaja ning Juri Pihlov,ka Sisetcka (nimeseletusi-need on vene valijate versioonid meie poliitikategelaste nimedest). Partei Ühtne Eesti seeme kukub siis kevadiselt külvivalmis pinda?
Tegelt tekkis mul juba varem huvi EuroParlamendi poolt serveeritud puudega inimeste võimalusele tegutseda seal viis kuud assistendi-praktikandina. Pean minema Rävala 4 Euroopa Majja uurimaks millist mind arendavat tööd saan praktika ajal teha. Kui midagi arukat, haaran pakutavast köieotsast ja katsun end tänasest situationist välja rebida (loe:sebida). Näis-näis. Oma invaliidsusest ma siiski positiivseid pooli otsimast ei väsi.
Olge teiegi mõnusalt innovatiivsed!
Parimatega-endiselt Neemo E. Poldre

EestiPoiss

jälle platsis ning ei väsi imestamast,kuidas läkski täppi loengul Tallinna Ülikoolis kuuldu: Euroliidu peakorteris napib tõlke - nii ongi palju dokumente rahvuskeeltesse ümber panemata.Väimees Eerogi kutsuti mõne päeva eest Bruxelles,i et töövestlust arendada.Ja suve lõpul, pärast Hiinat,peab Beritiga koos vist kohe edasi kulgema. Lausa erakorralise riigipäästja rollis.Sest äsja ärkasid Eesti valitsejad hirmuhigi laubal.Tuli uuest Kremlist teade,et vastavalt mingile ringkirjale,mis varem saadetud tuleb alates järgmisest nädalast asuda ostma elektrit börsihinnaga vastavalt avatud turu ideele.Hädas on kogu me riik:siiani teadsid kõik kutsutud ja seatud:piimajõed ja pudrumäed kuuluvad liitumislepingu allkirjadega kokku.Aga võrdväärselt Molotov-Ribbentropi salaprotokollile tuleb elektri kaudu tagasi maksta kõik,mis igasugu põllumajandus-ja kanalisatsioonitoetustega saadud, rääkimata teedeehitusele nö. antust.Nii on hädas KuMu,kel tuleb juba tänavu leida 2,6 mln lisaraha. Nõue puudutab ligi kümmet avalik-õiguslikku institutsiooni,sh Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli kliinikum ja ülikool isegi, kes peab tasuma 24 % kallimat hinda e.ligi miljon krooni.Luuavarrest tulnud pauk ähvardab juba 1.aprillist e kohe-kohe. Seega on tõlkide palkamine uude Kremlisse lausa kiirreageerimise ülesanne. Minu küsimus:läks aega mis läks kuid aastakümneid enne Murdmatu liidu kokkuvarisemist omandasime oskuse Kremli peremehi petta,organist sikutada.Kaua nüüd aega kulub,et uusi peremehi kantseldama õppida?
Miljoni euro küsimus,mis?
Fiskaalseil teemadel jätkates:endiselt möllavad kired SaviEtsi luksusmaksu ümber.On välja arvutatud,et ebaselgete kaubagruppide maksustamisel kulub rakendamisele 25 milj,ettevõtjail koguni 65 milj kusjuures poksitakse :kas lubatud maksuvabastus autokütusele kehtib ka gaasile jms. vastust teab täna vaid tuul, aga kus viibib sm.Tuul,pole teada.
Teada on vaid üks lingvistiline uperpall:kubemetäid on prantsuse keeles armastuse liblikad, les papillons d,AmourNo on sul sõnu,minul mitte!
Lähemale meditsiinile:uurimused on tuvastanud,et meeslootel on raseduse viimasel trimestril täheldatud erektsiooni.
Siia otsa hommikune tähelepanek meesoost lapselapse suust.Tulevad hommikul esikusse,et lahkuda lasteaeda.Karl Sebastian põrutab isale : Jensu,miks riidlesid minuga üleval,kurat! Ma olen väga vihane ja sinuga enam ei mängi! Naeran nii,et lase või püksi ehk kuku voodist välja! Liiza kõõksub mu kõrval,ega talgi kergem ole...
Olgu,s seekord sedasi.
Kallist rahu!
Endiselt teie
Neemo E.Poldre

EestiPoiss

päris tavalisel pühapäevahommikul tervab ja märgib,et looduse-ega pisipereuudiseid eriti pole.Lumevallid kahanevad omasoodu nagu ka sirguvad noored mehepojad,linnutoitla ümber kihab tavakohane tegevus. Jensu müttab lumelabidaga ümber maja: targemad olevat teavitanud, et maja päästmiseks liigniiskusest tuleb mehele rinnuni kõrguvad lumekuhjatised seintest eemale heita. Mida just teebki. Rahulikult. Vana talumehe kombel.
Sama ei saa aga öelda nende slaavlastest internetikommijate pihta, kes paiskavad välja Halinat ja raevu,sest Murdmatu liidu esimese ja viimase presidendi Mihhail Gorbatchovi lapselaps Anastassia(23) heitis Moskvas abiellu 24aastase noormehega,kes olevat suure firma PR spetsialist.Tagasihoidlik pulmapidu peeti Moskva restoranis Bolshoi oma paarikümne lähisugulase osalusel. Peopaiga luurasid üle eriteenistused, kes viis tundi enne samas peetud registreerimist põhjalikult kohakest revideerisid ning lõid puhtaks ka lähedalasuva parkla, kuhu nö varjatult, diskreetselt saabus Mihhail ise kahe musta Mersuga ning miilitsaautode eskordi saatel. Värvimuusikat tehti oma käepäraste operatiivvahenditega-vilkurid ja sireenid...
Väike ja tagasihoidlik pulmapidu olevat olnud kui eriteenistuste kokkutulek ning maksnud miljon ruublikut.
Just need kaks fakti ajasid pöördesse ja lõid ekskremendid tagumikus keema kümnetel vihastel slaavi internetikommijail, kes suutsid roppusi kasutamata sõnadesse valata kõik, mida saab võtta kokku kahe sõnaga:halin ja raev. Kõige leebemad väljendid olid: tõbras ja värdjas vaja maha tappa, et suure liidu hukutas,raibe. Peabki kartma oma elu pärast, vana rets. Kolab veel ringi,tõbras, Jeltsin ammu mullas...Peab pidu katku ajal, rahvas näljas.
Igapäevaselt tuleks rahvalt andeks paluda, et liidu purustas! Ja need on arukam(?) osa slaavlastest,kes omavad internetti ja käivad kommimas saitil lifenews.ru. Kes oskab võõrast keelt, loeb ja saab aimu, miks oli vaja purustada reetlike fashistide pronksiöö-Tallinn. Näljas ja paljas pole paha olla kui ostetakse koguni kaks Mistral-laevukest. Sest eks sõjaretkelt naastes saab jälle kõhud täis süüa ning nodi kokku lugeda nagu maikuus peetava Isamaasõja juubelduste põhipäeval. Kui saagivara-tehaseid ja vabrikuid kokku loeti ning kunstivarasid ladustati. Loodavad, et ajalugu kordub?
Noh, vähemalt eestlastel pole varsti midagi kaotada.Just kirjutas tuntud Soome kindlustusekspert Äripäevas,et me peame pettuma euroraha-lubadustes: midagi superit sellest uuest rahast ei laeku. Kas peab olema soomlane,et seda mõista? Peab olema endine kommunist, et mitte mõista? Valik on teie.
Parimatega
teie Neemo E.Poldre

EestiPoiss

taas elurõõmsalt tervab ning kiireid möödunud päevi meenutab. Üleeilne hommik oli väegade meeldiv,kui Mati Laosega treffpunkti Haruteele purjetasime. Startides minujaoks tavatult vara-kell 9.15, kohtumaks kuulsal teeristil Pärnust saabuva Simoga, näitas semu mulle autos talle üllatuseks üllitatud pildiga lugu minust Õhtulehe eriväljaandes, kaantevahele köidetud vihikus nimega Kooli ABC.
Lugu,mis passiks ka minu blogi kaunistama kui olen õppinud kasutama Photoshopi võimalusi invakoja arvutikursusel.Sest täna võiksin appi paluda vaid Gerti, keda trehvan harva. Esimene võimalus tuleb ehk pojukeste 4.sünnipäeval 2.mail.
LaitseRallyePark üllatas ikka täiega. Üllar Suvemaa,autofanaatik, on mulle üllatuslikult pühendunud Laitsesse, Tln-Hlu magistraali veerde, absoluutse autokeskuse rajamisele, kuhu tulevikus ka täna mahamärgitud korralik ringrada sobitub, täna juba pooled vajalikest adminhooneist vist valmis. Ja ega me olmemajakeste tipptaset uudistama läinud, vaid saama kinnitust faktile, et kohake passib vanaautosõprade majutuseks aastal 2011, ajutiseks koduks meestele ja vanadele autodele, kes loodetavasti laekuvad tuleval suvel Euroopa teisest kultuuripealinnast Turkust, Poolast, Josef Svejiki maalt jm.Kaugem plaan on lausa ligilähedal kui kilulinna "meerkond" ja sihtasutuse pealik Mikko Lagerspetz ja juhtkond alla kirjutab, et kultuuripealinna projekti mahutume.
Mis aga täna kindlam: Kui küsisin, kas kompleksis võiks olla ka laste elektriautode rada koos esmase liiklusõppe ja mänguauto juhilubade väljaandmisega, vastasid omanikud: Näe, siia see ongi kavandatud - kui asfaldiplats lume alt välja sulab, siis näed!
Laitsest suundusime otse Saue mõisa,kus werkstude omanik Toomas Kriisa esitles uut restaureerimiskoda, kus viibisin nädal tagasi. Soome vanaautoklubide liidu esimehele Pyykkönenile imponeeris juba tehtud kolme auto keretööde tase ning võimalused saata siiagi Soome sõprade, varakamate vanaautoharrastajate reliikviaid. Raamjutt jäi pidama võimalusele, et hr.Kriisa sõidab suvepoole Kangasalale ülelahe vanaautokokkutulekule/messile esitlema oma tegevust ning pakkuma teenust. Sinnasamasse Sauele laekus ka Robert,kes tahtis Simppale näidata oma müükiläinud Jaguari XJ6, mis oli kinni pargitud lumehangede taha jäänud kodu-garagesse. Auto oli kena klassik-car ning hindaväärt:75 tuhat eeku. Ning Simo tolle autoiluduse kevadel Soome vist viibki,kui saame hästisäilinud relva maja ette välja ning mootorile hääled sisse. Viimati liikus auto läbi Eesti suvel 2007, hiljem pole tarvidust olnudki. Hr.Mirski ei kippunud seletama, miks isast jäänud mälestust müüma kipub. Kuid kuulsin mujalt: noor arhitekt on soetanud vist Pääskülla vana maja, mille renoveerimiseks vajab suuremat summat.
Huvitav mõte:poju Patrik tahab just ehitada mängult me tuppa maja, millel aknad, ET NÄEKS AUTOT. Pole ju elul muidu suurt mõtetki . Tuleb noor autohull üleeile lasteaiast ja kurdab Papa Ennole: on seal ikka lapsed - ei tunne automarkegi(?) Ja kui avan pojukeste palve peale autoportaali internetis, on Patrikul kommentaar varnast rabada- ei nad seal tea sedagi,mis on auto24.ee (!)
No ei ole elu ilma autodeta,eiole!
Või kui ongi, siis valusalt kurb ja igasuguse mõtteta.
Kuna me pojukeste tulevik peitub elektriautos,ei jää mul muud ülegi kui aretada firma, mis rajab elektriautode laadimisjaamade keti Maarjamaale. Simo jutu järgi neid jaamu juba Soome tekkinud juba ongi, kus varuks võimalus saada laadimisjaamast vastu laetud aku... Nii et lisaks mul peas valminud firmale Extra Patrol,mis pakub vilkuritega saateautosid ülegabariitseile veostele nagu nt. elementmajad või BLRT suuregabariidilised metalltooted, mida maanteitsi kuljetada ning saateautoteenus hädatarvilik. Sündis mul idee ja vajadus teisegi firma järele Electrick Power elik E-Power, millele passiks ideaalselt mu nimetähekombinatsioon EP. Mis mu autonumbrilgi juba fikseeritud on. Nii et kui kunagi silmate linnapildis või maanteel maasturit reg numbriga EP-1, võiski teist just mööduda tulevane miljonär. Näkiga roolis.Sest mede Mimmi pärisnimega Anne-Liis on too julmavõitu maanteelendur, kel ikka pedal-to-metal.
Lõpetaks oma mäejutluse kunstiteemal.On just selgunud,et Mona Lisa naeratus võlgneb oma fenomenaalse edu pelgalt tänu omapärasele maalimistehnikale, millega autor jäädvustas toonase fenomeni:suutis luua pildi,mis eemaltvaadates ning teatud näo-osale keskendudes, pilku fokuseerides pakkus täiesti teist vaatepilti kui tervikut kaedes. Et mõnel juhul justkui oleks suunurk üleval markeerimaks muiet.Mis otsevaates kuidagi ei kangastu jms.
Vembumees Varese Trikid said eile mõnusa järje,kui koju naastes nägin,et sulipoiss Jaak oli nokaga tõstnud nööri otsas rippuva söögimaja järgmisele oksale miska hõlbus oli nokkida otse oksalt head-paremat mida toidukoht serveeris.
Lugege teiegi Looduse Raamatut,kui mahti.
Ja pühenduge latsekestele,kui leiate aega.
Sest muidu läheb elu kurvemaks.
Nagu Toyotal,kes kandis miljonidollarisi kahjusid tänu ühe California autohullu hädavalele.
Keda politsei peatas rohkem kui sajakilomeetrise tunnikiiruse lennu pealt.
Ja kes otsustas tõsieestlase kombel pääseda trahvist öeldes:Krrdi auto! Gaasipedaal kiilus just saja juures kinni!
Tulemus on ülemaailmne mainerikkumine ja kohutavad kahjusummad automudelite kutsumisel järelkontrolli.
Mina saadaks neile kukile terrorist Langi,kes põrmustaks kõik vabandused miska Toyota ees patust pääseda.
Lang esines just ajakirjanike kongressil,kus selgitas: kavandatav suukorvistamine on ajakirjanike endi huvides !
Mees räägib sellist mulli,mida hakkab uskuma ISEGI!?
Olge siis mõnzad!
Parimatega
teie Neemo E.Poldre

EestiPoiss

terelehvab teile ning eilse varesejutu jätkuks hommikul nähtust pajatab.Lähen oma valge nuustikuga õue ja näen:varesepoiss istub oksal ja sikutab nööri, mille otsas ripub linnusöökla ning raputab seda kõige linnujõuga nii et päevalilleseemneid kausikestest lumele pudeneb.Siis lendab oksalt lumele oma töövilja nokkima.No on talle,
Issanda tibukesele mõistust antud! Lausa eluülikooli edasijõudnute rühmas rabeleb(!) Pojukesed hakkasid vanaema Tanjaga õue minema. Patrik tuli uksele meid tervitama. Kutsusin ta tuppa ja näitasin läbi akna hallivatilist kraaksu, kes ümber söögimaja patseeris,ning jutustasin linnu tarkadest tegudest. Mispeale Patu astus esikusse ning edastas põnevilsilmi kogu sõnumi vene keeles Tanjale,kes seal Sebastiani riietas.
Kevadehõngu oli värskelumevalgel õuel täna hommikul samapalju kui
Ukrainas kevadel 1967 kui karauulis käies, tulupp seljas,kalasnikov õlal ümber 57. õhuarmee laskemoonaladude marssisin ja nii oma vene okupatsiooniväe esimesse kevadesse astusin. Sama talvelõpuhõngu ahmisin ja koos suveroheluse lootusega sisse hingasin. Lumesulamise aegu pritsikuuri autusohvriks sattusin, sest vana ja juudisoost silmatohter. Medteenistuse major, ei saanud minu käest soovitud kahte tuhandet ruublikut. Mida palatiõe vahendusel vihjas, et siis pääseb sõdurpoiss arstliku komisjoni otsusega korrapealt koju. Kuna krooniline blefariit, mu roodukasarmust hospidali viinud pärilik silmalaupõletik, olevat riviteenistuseks kõlbmatute poiste tõbede nimistus. No ei olnud mul südant teatada kirjaga isale-emale, et mu vabastamise tasuks raha tahetakse. Sest perel oli majaehitamine käsil ning mu vanemad ei käinud noil viiel-kuuel aastal isegi kinos, et mitte kulutada kaks korda kuuskümmend kopikat pileteile(?) Arsti rekomendatsioon ent viis mu minema suurest valveroodust, kus oli inimvaenulik kord: ühiselamine suures laudas, kunagisest hobusetallist improviseeritud telliskasarmus... Sain sedasi valveroodust minema, kümne mehe ja kahe pritsuauto tarvis ehitet majakesse tehisjärvekese-veehoidla kalda pääle, mida isekeskis lõbusalt tuletõrjekuurordiks kutsusime.
No sealt minema kippuda, pealegi oma raha eest, olnuks suisa rumalus. Pealegi polnud kaks eelseisvat aastat enam nii lootusetult troostitud nagu äsjalõppenu. Mis mul ses rõvedas kolhoosis möödus. Kus kehtisid dzungliseadused. Ning vaid mu veatu, Kopli päti vene keel, aitas jalule jääda ning huligaanide-retside kambas teatud respekti saavutada. Esihammaste kroomist säravate kihvade vahelt paiskasin ründeohu korral sellist blatnoisõnavara, et kuulajail ei jäänud kahtlusevarjugi: see plekkhammastega bandiit on tsoonis tähtajani venitanud, vrode:srok tjanul.
Asi tegelt lihtsam oli: koolieelikuna pudenesin müramishoos alla diivanilt, lõug ees vastu kapinurka, ning esimeste lõikehammaste nurgad murdusid. Seepärast vajasin neile kroone,mis kaitseks kuuma ja külma eest.
Kuigi slaavipärased plekkhambad külmetasid miinuskraadide puhul ikka.
Ja lisasid näoilmele punaarmees tarvilist kiskjalikkust.
Sovjetliku elulaadi juurde kuulusid tsiviilelus ka sohvrite, kutseliste roolikeerajate õhtused purjutamised. Üks,mis mind lausa kahel korral kallurijuhi-ametist eemale pelutas, oli juhtide tava seada oma veokad õhtuks automajandi hoovil joonele, kabiiniuksed kohakuti. Ja läkski ringlema vodkapudel mida kummutati ning ulatati läbi autoakende käest kätte, kuni purjused kännuämblikud koju roomamiseks autoustest välja pudenesid ning ähmaste nägudega ära tuigerdasid.
Uhkemail sohvreil mängis kabiinis õhtujoomaaja kestel isegi raadio, kohe lõbusam libistada. Esimest korda pakuti mulle juhtjoodikuks hakkamist siis kui Tallinna Autovedude 1.filiaali poolt Viru t. 1965 autokooli saadetuna 3.liigi autojuhi e. veoautosohvri paberid sain.
Ja nüüd tuled meile veoautorooli, poiss,öeldi kaadriosakonnas. Et olin läinud sinna koos kooliveli Ude Sassiga,kel puudus linnas korter ning kes seetõttu tööorjusest vabaks lasti.
"Kuidas meie teile Tallinna korteri leiaks, kaduge siit!"
Nii oli just minu eesseisjale käratatud. Vaikselt kohmasin: Mina kaoks kaa...
Kusagile te ei lähe! Aga mind ootab tagasi Tallinna Sõiduautode Park, julgesin öelda. Ühe ministeeriumi ettevõtted kõik,miks mitte?
Kaks nädalat sundaega-tööraamatu ootamist-ja vaba ma olingi.
Kuu aega hiljem olin juba Staadioni tänaval,noore mehe ja algaja sohvri kohta uskumatut karjääri tehes: mõned nädalad end furgoon-Mosse 427 roolis tõestanult istusin juba tehaseuue, helebeezi GAZ-21 roolis!
Ja isandaks oli liha-ja piimatööstuse ministri esimene asetäitja Sannamees, asjalik neljakümnendais nooruke ülemus, kellega mul läbisaamine oli super-super. Sest auto alati laitmatult puhas ja lipsustatud sohver tundis kella, nagu aseministril vaja. Talvelgi oli värske alpikannike ikka näidikupaneelile kinnitet vaasikeses. Alles hiljem sain filmidest teada, et see komme pärines Ameerika autokultuurist, kuna nägin sedasama lilleilu nois ülimalt uhkeis
USA maanteeristlejais, mis liuglesid kui ulmemaailmas sovjetiinimese silme ees kinolinal. No meelita siis taolise mentaliteediga noorsohvrit räpasesse, nafta järele lehkavasse karjäärivedude kallurisse. Ei mingit karjääri-lootustki pole ses töös,uskuge. Sinna sa sured,kui seal kord oled.
Ka armeest vabanenult tööd otsides oli esimesi pakkumisi Männikule, 4.filiaali, pullidega Maz 200 juhiks liivakarjääri.
Kutsus tagasi Volgat roolima ka mu aseminister, kuid mind sikutas varjamatu jõuga ikka ajakirjandus. Nii leidsingi end Ajakirjandusmajast peatoimetaja Harald Haugi Eesti lipu sinise Volga roolist. Kuna sohvri palk oli alla 80 rubla kuus, hakkasin peatoimetaja soovitusel teenima lisa ajakirjandusliku tööga.
Et lugudekirjutamine on tükkis tulusam kui roolikeeramine,selguski üsna pea. Nii et mu mentori ja hea sõbra Haugi ametist mahavõtmise järel viis aastat hiljem ei nõustunudki ma tema järeltulijat, seda veendunud kommunisti vedama ning vahetasin auto,nüüd juba musta GAZ-24 kahetsustundeta kirjutusmasina vastu.Mille sain osta kui juba Ajakirjanike Liidu liige erinimekirja alusel vist ühest Tallinna raamatukauplusest,kus kehtis teine sarnane nimekiri ka kirjanikele. Sest vanem vend valvas,et riigivaenulikus õõnestamistöös -lendlehtede trükkimiseks tarviline abinõu ei satuks kahtlase, ebausaldusväärse elemendi kätte,kes ju sajad tuhanded murdmatu liidu inimesed KGB silmis tegelt olid.
Meenutustelainel hõljujale teatati just Elmari raadio uudistes,et Hmelnitski oblastis lennuväe laskemoonalaos oli suur tulekahju: ühe mürsukasti laadimisel tekkis iseeneslik plahvatus, tolles sõjatööstusettevõttes algas põleng ja üks inimene sai kannatada. Me olime vist karmimas koldes: major Blinov ütles ikka,et kui te tulele piiri panna ei suuda, saab plahvatuses tõsiselt kannatada 12 km eemal asuv Hmelnitsk. Ju ma siis seal tuumarelva valvasin!
Olge ikka tulega ja mürskudega valvsad!
Parimat
teie Neemo E.Poldre

EestiPoiss

tervitab ja MEIE AJA LUGU jätkab. Pidevalt teen tähelepanekuid, kuidas meedia kujundab avalikku arvamust. Vahel otsesõnu läbi toimetaja veeru elik juhtkirja,nagu EPL teha tavatseb. Tihti ka kolumnilaadseis arvamusavaldusis nagu kultuuritoimetaja Andres Laasiku arvamuskülje-loos ukraina ja vene rahva vastasseisust rahvuskangelaseks tunnistatud Stepan Bandera puhul. Kes venelaste silmis on fashist,bandiit,röövel ja rahvavaenlane. Ütleme,oleneb kustpoolt vaadata. Laasiku siinses arvamusloos on ta küll ikka ukrainlane, kuid tegelikult ju Poola alam. Ent mind huvitab hoopis muu.
Kuidas suutis too kultuuritoimetaja põimida stoorisse oma vihkamise Vabadusristi vastu, mida nimetab koledaks ja tobedaks(?). Kas oleks Andrese meelest parem kui me ei riputaks ristiga soola idast sisse tunginud vabadusetoojate haavadele, kellele oleme korduvalt relv käes vastu astunud. Noh,kui see rist passis aurahaks me riigi vabaduse eest võitlejaile, las ta siis ollagi posti otsas Ivan Orava haual, nagu tõdes humorist Kivirähk, pakkudes oma lepitust tuhandetele derzaavameelseile.
Ent kes lepitaks tänapäeva ristisõdijaid,s.h.eestlasi, moslemitega. Kellele läksime püssi ja miinipildujaga ristiusku viima. Selgitan:
meie käesoleva ja ohvrite-ning kulutusterohke Iraagi sõja eellugu algas juba keskajal kui kristlastest ristisõdijad ründasid kirikhärrade eestvõttel moslemeid tule ja mõõgaga et neile kristluse õndsust otse nahavahele suruda. Sellest kõneles liikuva pildi saatel History Channel.Meid Liizaga valdas äratundmisrõõm kui tõmbasime mõttes paralleele kuidas liitlased tänagi neid uskmatuid koeri seaduse täie rangusega karistavad. Kuudi taha ja kuul pähe!
Õnneks meie isandamehed oma rahva suhtes nii resoluutsed pole. Libauudistes tõdeti vaid:kuna toit ja toasoe ning autokütus on luksus, tuleb neilegi kehtestada luksusmaks.
Kas see on võlgadesse uppuva keskerakondliku linnaviletsuse agoonia?Ise väidavad ühistranspordi olevat prioriteetse kui saevad sedasama oksa. Aastat pole veel olnudki,täna alles 12.märts .Kuid põgusa tagasivaatena- alates 2009 aastast on pealinna ühistranspordi liiklusgraafikuid muudetud (loe:hõrendatud) juba 12 korral, mida võib pidada Euroopa rekordiks. Nii väidab terane logistikatudeng
Hannes Luts EPLi veergudel.
Lapse käest pead sa tõde kuulma,SaviEedu,tahaks ma nüüd hüüda.Sest õppur selgitab raha-ja võimuiharaile isandameestele,et kui kaovad sõitjad, läheb linnatranspordi ülalpidamine veelgi kulukamaks. No tasub ikka koolipinki nühkida,et ilmselged põhitõed selgeks saaks! Mida vähem ühissõidukeid kasutatakse seda seda kallimaks läheb nende ülalpidamine ühe sõitja kohta. Paraku ei tea seda Tallinna Transpordiamet, kes pakub sõiduki normull mahutavuseks kuus inimest ruutmeetrile, kuigi valgete inimeste pool Lääne-Euroopas normiks neli sõitjad ruutmeetrile. Kas siin ei peitugi üks konkse miks paljud mugavatest, soojadest ja mittelehkavaist autodest välja ei koli? Piletihindki kipub üle veerandsaja eegu kalpsama,mitme sõitja puhul on erasõiduki kasutamine selgesti mõistlikum. Meie linnaviletsus seisvat dilemma ees: kas arendada mõistlikult ja argumenteeritult ühistransporti või kukkuda uputama miljardeid kulukatesse ümberehitustesse miska muuta ristmikud läbilaskvamaiks.
Lõpetaks Molekuli e kohtuministri arusaamadega perevägivallast,mis rivistab riskirühma pelgalt madala sissetulekuga lasterikkad inimesed ning töötud. Kuhu pistaks Lang siis Toomas Sildmäe,ühe EW esirikkuri, kes äsja sai kuulsaks oma kaasa Ülle ja tütretirtsu läbiklohmimisega?
Kas ühe lapsega mitmekordne miljonär on vaesevõitu ja lapseaher, lisaks veel töötu? Noh,see töötus johtus siis küll oma Maserati purustamisest purjuspäi linnaliikluses, kui poiss Kallot teha otsustas ning sai priiks nii Eesti Autospordi Liidu presidendi tööst kui Hispaania asekonsuli ametistki.
Kui Langi veerandijagu usud, palju oled petta saanud?
Lõbusamalt lõpetades: linnusööklast tegi vana vares täna omale toidukarusselli. Rippuva majakese küljest saia toksides lõi poiss toidujagaja nokaga pöörlema ning iga kord, kui õige külg silme ette laekus,toksas oma jubesuure nokaga, mis pöörlemisele kiirust lisas. Pärast oli sunnitud järele keksima kui amps kähku kaugenes.No oleks saanud hea uudisvideo TV3 tarvis,kes iga päev vaatajailt mingit kildu nõuab...
Olge teiegi tähelepanelikud!
Ja uudistage loodusnähtusi.
Parimatega
teie Neemo E.Poldre

EestiPoiss

jälle longates sammukese kevadele lähemale astunud on.
No kukesammu, mitte täismehe oma. Ning lähipäevade meediat meenutab, kus keegi väljamaa kana oli korjanud oma pesasse kokku koeraema poolt hüljatud kutsikad ning neile kasuemaks hakanud. Kana muneb nokast, aga kust ta küll pisikutsadele piima lüpsab?
Küsiks veel midagi,las üheksa tarka vastavad.
Aga rida vastuseid ajalehest leidsin. Mida mina kui üks loll pole mitte küsinudki. Nimelt olla rootslannade seas kõige rohkem biseksuaale. Nende Uus-Meremaa suguõed jälle olevat kõige agaramad voodiseiklejad: igaühel ca 20,4 sekspartnerit. Kas see komakoha järel oli hiinlane, kes kasutab minikondoomi? Austria pulgajunkrud aga on meessoo agaraimad relvakandjad - keskmiselt 29,3 daami lahendatud, läbi loetud või kuidas tahate. Taimaal kestvat suguakt keskmiselt 10 min. Mis on maailma lühim aeg seks tegevuseks. Brasiilias seevastu pole inimestel kiiret: nemad pühenduvad tekitennise või muruharaka harjutustele keskeltläbi pool tunnikest.
Selle kevadise teema mant on paslik astuda uue uudise ligi. Eilse loo päevakangelane Inno Tähismaa siirdub koos oma Irjaga Võrumaa Teatajasse tööle, kust äsja vabastati Sulev Valner. Kas pidi Eesti Ajakirjanike Liitu astumine olema hüppelauaks peatoimetaja troonile?No saame näha. Uudisekommijad üldiselt viibivad hämmingus ja kilkavad, et loobuvad tost üllitisest üldse kui nii juhtub. Mina ei oska seisukohta võtta: Äripäevas oli mees ju kirjutaja-inime, kes suutis tööga toime tulla. Ta skandaalsed suguelu-pihtimused loksusid ikka üleääre küll. Aga äkki on sarved maha jooksnud? Oleks poisile parem kui tegeleks tõsisema meediaga. Ja avastaks Luigepoju uuenenud Ekspressenist kah uudissõna nagu mina täna: mahtuniversaali ja maasturi ristsugutis Dodge Journey Travel Edition ristiti ära seal - tulemuse nimeks "mahtur".
Aaviklikult see ju kõlab,aga polee pahaa. ETV Tegija saatest jäi kõrvataha teinegi uudiskeelend: slaavitarist noorik nimetas oma koerajuuksuri-ametit terminiga "grumer". Miks ma seda kuulnud polnud?
Äripäeva inforikkast loost sain teada kuidas Eestis tuleb äriasju ajada. Kuna ettevõtte riigimaksud üks koormav ja tülikas nähtus on, tuleb oma ettevõte aeg-ajalt ümber nimetada, võimaluse korral kaubamärki samaks jättes, et sissetöötatud tuntus säiluks.Justkui eluõpiku leheküljelt on maha astunud catering-firma Frens lugu. Loodud 1996, on ta tänaseks kümneid kordi oma "kehasid" vahetanud, jättes samaks omanike ja põhitegijate tandemi. Kui maksuvõlg riigi ees oli 5,9 miljonit,tuli mõte teha Frensi kohale katusaktsiaselts Ääretaga.Tuli tollest kõrbelõhna kui pliidile jäetud potist, sai uueks nimeks Frens catering.Sealt sündisid juba Ühinenud köögid ja hiljem Lauake kata end. Viimatine ärinimi on Tirin, aga mitte maksuametniku vajutet uksekella oma, vaid tirin kui supitirin. Juhtub ühel koledal päeval tollestki kõrbelõhna imbuma, sobiksid ehk Kuum gaasipliit või Kastrul. Igaljuhul - ideel on jumet.
Kui viid kogu maksuraha Toompea kuttidele Stenbocki majja ära-jumalteab, millise uue rinde siis avavad. Kõrbelahingute tarvis on sõdurivormid juba tellimisel.
Fakt on, et arukasse kohta sel rahal asja pole. Täna vaieldakse kõigekõrgemal, kas Hambaarstide Liidu nõudmine kalevi alla peita: kihvatohtrid nimelt nõudvad valitsuselt tungivalt kolmesajakroonise hambaravitoetuse taastamist. Minu hinnang:sellegi ülinapi raha kättesaamine osutub raskeks:kui mul endal kolm aastat tagasi oli lootust mitmetuhandeliste hambaraviarvete taustal see tühine summake nõutada, oli jama kuipalju. Sest kombeks on igasugusest abist ja toetusest vahutada kuid kättesaamine olgu taotleja eramure. Nagu nüüdki: Hundisilma Eedu programm Tallinn Aitab nõudvat taas selle actioni promorahaks miljoni, kuid kelleni see toetus üldse jõuab, pole ilus küsimus. Vähemasti sellest viisakas seltskonnas ei räägita.
Minul oleks mõned ettepanekud. Üks on paljuräägitu: sotsametnikel niigi teada,kes abitud ja vajavad. Neilt küsigegi,seltsimehed! Mu teine ettepanek oleks meedias teatada, millist abi tulemas, ning instantsid, kelle poole pöörduda. Ning tingimata lisada-milliste kriteeriumite järgi valite neid,kes abi vajavad. Minuteada on keegi sättinud piiriks kuusissetuleku neli tuhat eeku, aga miks te seda ei söanda avalikult öelda? Kas on häbi tõdeda,et haigutab nii kohutav lõhe Elu Peremeestele,pumbajüridele määratud tulu ja reaalset elu elavate tavainimeste tulemi vahel?
Remark: pumba juures olijad on endile nuputanud helge oleviku, tõotades meile helget tulevikku.
Kes me minevikust tuleme, mäletame ja mõistame teemat vägagi hästi: Leninlik-breznevlik ellusuhtumine on ühisnimetajaks.
Olge siis jatkuvalt mõnusad.
parimatega
teie Neemo E.Poldre