Eile saabus Ylläse mäelt omamoodi suusakuurordist naabripere oma pojukestega.Kuna Beriti pere kah parasjagu kodumail, tegime ühise piduliku jõulukuuse-aluse lõuna ning imetlesime Soomemaal tehtud suusamäe pilte ja üldse fotode pealt kohalikku elu-olu, mis oli päris muljetavaldav. Enim muljeid saime vaprate talisportlaste heast toimetulekust sel esmakordsel mäesuuskuri-reisil.Sõit sinna oli küll päris väsitav,ikkagi 13 tundi ajamist ühtejutti,aga noored tulid toime.Proviandivarusid oli kah piisavalt nii et lahedaks see kolme sõpruspere ühisettevõtmine kujunes.Pojukesedki nägid välja kuidagi mehistuneina,vähemasti minule nii tundus.
Kuna Beriti pere talvepuhkus selle uhke lõppakordiga just lõppes, oli meie pidulik lõuna igati omal kohal.Täna keskpäeval viis lennuk kui suur must valge lind nad tagasi oma koju. Kopenhaagenist võtsid esimese kõne kuna seal tuli edasilendu oodata neli tundi.Enne keskööd maanduti juba ajutises kodulinnas ning telefoneeriti kui printsess Anna oli vannivette sukeldunud.Meie taaskohtumine leiab aset juba kolmandal veebruaril kui Berit tuleb Kumusse oma ekspositsiooni üles sättima.Ooteaeg ei ole seega üldse pikk, lohutab ennast vanaisast
paadikapten Neemo E Poldre
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment