Monday, December 3, 2012

Esimese advendipüha kaunis-lumine õhtuke

sujus ootamatult kenaste ja rahuliste.Kuigi olin päeval mõtteis üle orgunninud ja aina nuputanud, mida õhtul lauale panna,millega kostitada õhtut veetma saabuvaid noorperesid.Mimmi ei vaevanud oma peakest mitte üks raas, ning seepärast sujuski kõik ootamatult lihtsalt.Berit tuli Anna ja pojukestega Mustamäelt jalgsi läbi lumemöllu, sest autoke oli remondis.Noorsandid viis tädi kohe jõuluetendusele ja afterpartyle, kus jagati meeliskingitusi-autosid.Mimmi sai lapse ning Berka võimaluse sukelduda kööki ja hakata shokolaadikooki meisterdama.Kui kõik sättisid end pildikasti ette kaema kuidas Eesti leiab uue superstaari nagu meil olnud kombeks viimastel weekendidel, asusime me pojukestega ehitama tuppa kaminakütteklotsidest hüppekaid ja tunneleid pultjuhtimisega maasturile-pikapile.No tegi see imevigur ikka trikke-Sissy oli meeleäraheitel, lippas ringi ja kilkas,Annagi ERUTUS SEST MELUST JA EI SUUTNUD OTSUSTADA,KAS JÄLGIDA VALGET KÖÖGINUUSTIKUT VÕI KOLLAST MAASTURIT-PEAKE AINA KÄIS SIIA-SINNA.Patrik osutus väga nutikaks ehitusinseneriks, lausa peaettevõtjaks.     Sebastian sedaaegu õppis vigursõidutehnikat, mis polnud sugugi lihtne kuna auto ei allunud roolikeeramisele kaugeltki mitte nii hästi nagu Nissan Juke, mis/kes tänas mind esimese paagitäitmise eest monitoritekstiga Good. Kena nali oli ka moblaga,mis lubas rääkida läbi auto nö piloodipuldi.Telefon heliseb taskus,vajutad roolil va klahvikest ja muudkui ajad mulli.Ja oled tüngameister mendile,kel täita trahvimise päevaplaan-aga sa ju ei hoia moblajurakat näpus,poiss ei näe tuhkagi.
Muuhulgas selgus tõsiasi,et naelutatud Goodyearidel veerev esiveoline ei jää lumerikkal teel eriti alla päris nelikveolisele just edasiastumisel ja fooristardil.Seepärast,et suur jurakas tassib kukil paari tonni rauda,aga pere pesamuna kaal vaevalt palju üle tonni va kaalukeelt kergitabki...
Kipub sinnapoole,et minu plaanitud autovahetus- lüüa Grand Vitara ringi samas hinnaklassis pisema putuka vastu-polnudki nii hull mõte nagu Mimmile vahepeal kippus tunduma.Peamine idee seisnes selles,et eelmise Vitaraga ajasime läbi ligi paarsada tuhat kilti, ja katsu siis sellist kellelegi mingi normaalse hinnaga serveerida.Targem on õigel ajal ohjad pihku võtta, süda kõvaks ajada ning järgmisse vehiiklisse istuda.
Rumalavõitu kodanik õpibki omaenda vigadest,targemale piisab teiste tehtuist
resümeerib paadikapten Neemo E Poldre

No comments:

Post a Comment