EestiPoiss

Huvitavaid elamusi pakkuv
oli mu eilne hilisõhtu.Kõigepealt avastasin internetist vene protestilauljad-ühe dessantnikutest veteranide dueti, kes triibulistes telnjaskades/madrusesärkides laulsid kitarride saatel julmalt karme laulukesi Putini ja tema reziimi pihta.Jutuubi aadressi kahjuks ei fikseerinud,küllap Aleksei pakub kui küsin.Fantastiline sõnum oli lausa otsesõnu serveeritud
PUTIN,SA POLE JUMAL EGA TSAAR-OLEN INIMENE NAGU SINA,aga mina sulle kui lihtsalt üks preservatiiv etc.
Sul oleks aeg hakata lõpetada valetamine ja virutamine,hakata astuma...
Tunnistan ausalt,et lausa liigutuspisar kippus silmanurka mõeldes,kui suurt julgust nõudis selline etteaste ja millega need kartmatud mehed riskivad.Ajakirjanik Anna Politkovskayale saatis see väike julgeolekuohvitserinäss killeri,sest daam kirjutas raamatu päkapiku sigadustest.Aga täna hommikul avastasid moskvalased Kremli lähedalt majaseinalt ülisuure fotopannoo,mis soovitas Puutjal asjad kokku pakkida.Lõunaks oli see juba maha tõmmatud,aga Venes revolutsioonilised meeleolud jätkuvad,kuigi eksperdid usuvad,et Araabia kevad ei kordu,sest need mässajad olevat keskklassist.
Eestit hämmastas hommikune meediapomm,et president Jeltsinile tahtvat üle veerandsaja kohaliku ärimehe püstitada siia mälestussamba - Eestile veretu vabanemise võimaldamise eest. Ja miks ka mitte,küsin mina.Sest nii saaks eesti ja vene rahvas selle kauaotsitud ühise kangelase ja leninliku kompartei väärkasvandik ärateenitud austuse.Kui tuleb korjandus,kümme euri suure liitriigi ühisvaluutas minu poolt.Sest saatsin ju Moskvasse telegrammigi Borissile kui ta tookord presidendivalimised võitis.Tallinna peapostkontorist ja 55 kopika eest läbi kauni slaavitarist postiametniku,kes leti taga naerma puhkes kui telegrammiteksti luges.Mis naljakat, kas ei lähe pärale või,küsisin.Miks ta,s ei lähe,vastas devuska.
Naljast kaugel oli eileõhtune Vainokivi dokk Emumäe Eedi ja Lobiküla Kristjan.Esimese tegelase pärisnimeks on Edvard Oja,teise Kristjan Svirgsden,kes mu ammune hea tuttav kinomees,kellega koos kord rallifilmigi teinud. Vastlarallist,mille korralduskomitee liige tihti olin.
Omalajal oli Svirgsden vaat et legendaarne telefilmioperaator,kes pääses sovjetiajal väga ainulaadsele ümberilmareisile kolmemastilisel purjelaeval Krusenstern,mis oli Venemaa ühe merekooli õppelaevaks.Film sellest pikast meresõidust sai üsna huvitav,sest Kristjanil oli oma töö jaoks tunnustatud meistri kätt ja silma.
Manfred Vainokivi,kes teinud ka kuulsa retrofilmi Valli baar,oli läinud hea dokumentalisti teed, viies Lahemaal kokku kaks omakandimeest ja ametivenda.Jäädvustades kiretult nende ammuste kolleegide sundimatu kohtumise üle hulga aja.Kristjan saabub habemiku Oja juurde kodutalusse triiksärgis,mustas ülikonnas ning kikilipsustatult.Väites,et see tema tööülikond,kuna käib linnas presidenti filmimas.Talle sekundeerib rebenenud põlvega kodupükstes peremees, kellega koos libistatakse mälestuste heietamise kõrvale hoolega pitsikest külameeste kombel koduaias ja toaski veel napsi.Kas meeste jutud kaugemalseisjaile informatiivsed ja köitvad on,ei oska öelda.Mulle küll,sest Oja on kaudne tuttav,Svirgsden peaaegu et vana semu.Kes mulle krooniaja algul ikka värsket kala müüs ning kelle metsast kahel talvel kütet tellisin,sest Kristjanil enam ühtki tööotsa polnud ning mees katsus end ellu jätta talvekütte varumise ja mulle koju toimetamisega.Kallist hinda ei määranud ning mõlemad olime rahul.Aga eilse kino teises otsas istus ta kodutrepil kaamerasilma ees helesinistes jalgevahelt rebenenud alukates,nii et kogu aeg ootasin huviga,millal tal hargivahelt midagi välja kargab ja mõtlesin,milleks see rõhutatud sotsrealism.Kas autor tahtis öelda,et korüfeed tänaseks eriti vaesunud on. Oja olematu, närutav püksipõlv lausvaesusele ju viitas.Sest Humanast,ka selle Rakvere ja Kunda poekestest saab sümboolse raha eest üpris korralikke ihukatteid kui vaid tahta.Ju kippus Manfred väitma,et üdini loomeinimesed ei hooligi sellest,mis neil ümber.Juttki keerles teemal, kumb on kuulsam ja miks just Kristjanile leiti kohake EE-sse/entsüklopeediasse, kui soovite/. Ajaloo huvides jäädvustatuna mitte vähem väärtuslik film kui eelmainit Valli baar,milline minugi ammune stammlokaal sojetiajal.Mida teil ajaloost mäletada
küsib päevi näinud paadikapten Neemo E Poldre