EestiPoiss

Insultiohvriks
sattus eile hommikul kaitseminister Mart Laar,kes asendas Canada suusamaratonile läinud Esimest Andrust.PM,EPL ja S-leht pluss Delfi toovad ära selle uudise ja on avanud oma kommentaariumid õelutsejaile,kes ei hoia kokku värve et end ja oma frustratsiooni välja elada. Eliitkodanikud,Elu Peremehed pole ise säästnud rahvast, kes nüüd üsna ülbelt rapib va õnnetut Mõmmibeebit kõige halva eest,mis nood seal ülal kokku keeranud.Viimatised tilgad karikasse olid töötuskindlustusrahade rekvireerimine riigikassa hüvanguks/loe kreeklaste ja teistegi nendesarnaste abistamiseks/.Kuigi oli kokku leppe äärel tõik,et lubatud on maksta hüvitist poolte kokkuleppel ametist lahkunule sellest rahast,mis tema palga arvel aastatega kokku kantud. Vahekohtuniku rolli võttes-inimesed võiks olla tippmehest haigestunu suhtes tasakaalukamad ja vaoshoitumad-kuid ju loodavad,et kogu kommides peituva viha ja hingevalu koguvad kokku nood tublid nuuskurid, internetipolitseinikud,kes asjaosalisele sellest koondettekande teevad.Nii saavadki ehk ennast karistamatuiks krahvideks arvavad äravalitud teada,kui kõrgelt hinnatakse nende panust Maarjamaa inimeste elu kihvakeeramisel,oma rahvale selja pööramisel,kannatliku eestlase isamaa armastuse lõpetamisel.Reformioravad on kaevamas endile sellist auku,millest nad vaevalt välja ronivad.E-valimistel näeme,raisk on mõjusamaid loosungeid,mis eilsel suurel, ametiühingute korraldusel Toompeal toimunud mitmetuhandelise osavõtjaga protestimiitingul kilbile tõsteti.Reformioravail pole vist enam võimalust endile kaevatud püünisaugust välja rabelda.Mõned pessimismist nakatunud häälitsevad netis,et kas mõni teine partei olnuks parem riigilaevukese juhtimisel masu karide vahelt vabamasse vette.Olen päri,et reformerid teinud head tööd,kuid nii ülbeks ei tasuks kah minna,et oma tööandjale/rahvale taskusse asjal käia. Läheb ju haisema,seltsimehed ülemused.
Paadikapten Neemo E Poldre on rääkinud.
P.S. Isandamehed on vaegurielu teinud nii komplitseerituks,et lootsin juba pärast oma kurbi kogemusi esimesil aastail pärast mu insulti 7.aprillil 2002,et igal aastal insulti raskusi kogeva viie-kuue tuhande inimese sekka satub neidki,kes sellise virelemise ja hädaoru mulle ja kaaskannatajaile lahkesti võimaldanud.Sest ega juhtoinad enne aru saa,kui omal näguripäevad käes.Ehk siis märgatakse invade elu kergendada, ja ma ei mõtle siinkohal sugugi rahast, vaid neist ebakohtadest,mida ajude kasutamisel hõlpsasti kõrvaldada saaks.