Laske lapsukestel minu juurde tulla
on tänase pühapäeva moto,parool ja lipukiri.Eile õhtul einestasime koos Beritiga,kelle mees viibis ühel üritusel ning lapsuke tuli isa-ema juurde kui heasse varjupaika,et soojas toas ja hea lõheprae juures kodust õhkkonda nautida.Nojah,seda va toasoojust on neil praegugi veel kodus Mustamäelgi ülearu,kuigi ühe radika lasksid suvel elutoast välja opereerida.
Täna aga noortel teemaks köögi puudumine,sest homsest algab suur renoveeringuremont-kõik saab uus veebruarikuus, sest vastne ilmakodanik kipub majja tulema ja oodatu vastuvõtt peab saama vääriline.Plaanimegi kohe pooltunni pärast õhtusöögiga võtta vastu noore ema koos mehe Eeroga,kes on lisaks kõigele me pojukeste suur lemmik ja alati oodatud sõber.Nii ongi täna tulekul ka me varemsündinud ilmakodanikud,kaks Karli,kes koos isa-emaga laekuvad siia meile sooja turvapaika,sest nende uue kodu agregaat nimega zoja puhur sai viieaastaseks ning lõpetas töölepingu.Järgmine soojapuhur elik õhkkütteagregaat laekub kohale paari päeva pärast,kohe kui ilmataat lubab.Eile öösel mõõdeti aga Jõgeval uus külmarekord -29,4.Hullem oli olukord kaugemal, Rootsi Lapimaal,seal laksas lausa -42,2.Bulgaarias,Sofias külmusid aga pangaautomaadid, Rumeenias kipub jäätuma Must meri.Ainult mul kodusoojuses pole hullu-Viru Valge Black on endiselt vedelal kujul baarikapis ega ilmuta ärajäätumise märkegi.Ka ise olen hoidunud sest ampullist ja kasutanud antifriisiks elik külmatõrjeks vabariigi valget.Mõne pitsikese manustanud enne häid sööke.Lonksuke teravat kuulub kohustusliku kava juurde nii hirmkülmal talvel.Olen ju põhjamaise rahva liige ning muidu kevadeni ei elaks ning järgmist suvist pööripäeva Hiiumaal enam ei tähistaks.
Ristsõnade lahendamine ning piisake teravat verevedeldajat ongi pakett,mille retsepti kirjutas mu palatiarst dr.Hille Leht kui mind elluastujana koduteele saatis.Hoidun,nagu varem öelnud,õllekese ja veinsi ületarbimisest.
Aga aitab nüüd külmajutust,kuidagi kõhe hakkab,muljetaks hoopis loomakestest.Vaatasin jutuubist koos Liizaga filmilõigukest kodujänesest,kes arvas, et on karjakoer,ning kukkus talu lambaid karjatama.Pässid silkasid karjas jänkujussi eest ringiratast kuni pagesid lauta,mis oligi pikk-kõrva soov.Xenia pajatas eile oma tädi kassist,kes ronib raamaturiiulisse õunakaussi oma koer-sõbrale alla kukutama.Sest see hull majavalvur usub,et banaanid-õunad ja muu vili,see kõrgelkasvav staff just tema jaoks loodud on.Ja pistab nii,et anna olla.
Mida maiust teie hing ihaldab,küsib
paadikapten Neemo E Poldre
Sunday, February 5, 2012
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment