EestiPoiss

Puudevaru
sai täna tubli täienduse kui Pärnumaa kutid pool Volkswageni kaubikutäit meile kodumaja ette toimetasid.Olingi veits mures,sest -32 ähvardus ripub õhus ja vaid viis viimast võrgutäit pesitses trepimademel. Tarnepaus tulekul,kuna nooruke pisibussi juht hakkab C-kategooria veoautojuhi rahvusvahelise diplomi kursust lõpetama.Teatas juba eelmise koorma puhul,et palk tal siin na niruvõitu, pigem katsub koolitada end rekkajuhiks ning siirduda väljamaale.
Pilguheit isamaaliste sullerpoliitikute äsjasele suurkogule.Arumaeisaa,miks peavad näiliselt täie aruga inimesed labastama seda aatelise varjundiga nime.No enne läheks Issanda päike looja kui ma jõuaks nende pätitegude loeteluga lõpule,ütleks klassik.Aga viimane tilk karikasse oli see,et Nokia saali parteikongressile veeti bussitäite viisi hääletajaid Mustveest. Kambake patsaane pudenes AK kaamera ees laiali kui põrandalevisatud hernepeotäis,kõigil nägude varjamiseks kapuutsid ülepea tõmmatud.Loobuge,seltsimehed,püha isamaa nime häbistamisest ja lausa labastamisest, palun teid südamest.Kui te ei mõista,mida ja miks palun,kobige algkooli tagasi, mis teil ilmselt veel lõpetamata...
Kui vaatan ETV maaelu saates Sõida maale sageli näidatavaid imearmsaid lihaveiseid,olen lausa vaimustuses neist.Eile tutvustas Rain Kelk Leedumalt toodud Prantsuse tõugu lihaloomi,kellede kaunid koonud mu nunnumeetri lausa põhja lõid.Kahetsedes tajusin taaskord,et minu tervislik seisund ei lubaks paraku Hiiumaal loomapidamisplaani pidada, et maad jm. rentida kus oma veerandsadat selllist veist pidada,mis pidi olema optimaalne,et järglasi müüa ja oma bisnist sellega toetada.Pealegi saab saarerahvas septembris liikuva tapamaja,mis ökoliha tootmisele lausa rattad alla paneb.Miks just Hiiumaa, küsite-aga see loom ongi loodud rannaniitude korrashoiuks.Lahe sarviline elukas nosib kõik selle põske, mida peaks maha niitma,muudab ökolihaks.Kui piimakarja pidajast naabrimees Kalju on nõus,võiksime kevadel lüüa käed.Mina ostaks loomad,temal on traktor ja loomapidamiskogemus. Veised elavad aasta läbi väljas,nende elutingimustega pole muret.Tiiut ma usaldan ka,kuna lahe naabriproua näitab paberil,kuhu ja palju kulus ning palju teenisime,ongi asjad paigas.
Küll aga pole meil asjad paigas hoolitsemisega nende kõige nõrgemate eest,mõtlesin eile.Kui telesaates nägin meest nimega Avo Paap Lõuna-Eestist,kel suur nägemiskaotus ja kes katsub oma elu vaatamata pensionipennidele kuidagi sättida.Leidis kodust isa lõõtspilli,mis justkui legendaarse Teppo käe alt tulnud,õppis sellel mängima ning tuli pealinna Viru uulitsale lugupilli tõmbama.Turistid ning linnakodanikud võtsid neljakümnese lustaka pillimehe omaks ja hakkasid ta kaabusse vääringuid pilduma.Siis aga tulid kurjad politseimehed ja nõudsid temalt uulitsal mängimise luba.Pärast miskisuguse tarifitseerimiskomisjoni ette astumist sai ta loa..mängida Balti jaama tunnelis.Kus kerjavad muulaskaagid talle nahapeale anda tahtsid,sest ta...segavat nende kerjamistööd.Vaat siis,nüüd ei poliismene kuskil.Seepeale kolis Avo Tammsaare parki,kus oli teenistus enam-vähem.
Visa hing,see nägemisinvaliid-ilma juhtkoerata ei liigu,kuid massööriks õppis.Nüüd käib Avo koduteenustki pakkumas,kui 19 eurot kuus raha saav isiklik abistajadaam teda oma autoga kohale viib.Küll ikka mõne inimese elu võib raske olla,mõtlesin seda elu lugu vaadates.
Ja mina veel julgesin mõelda,et minu invaelu pole meelakkumine.Fuih,Poldre,kus su mõistus, küsiks. Ja et jutt oleks see kooruke ja õpetus see iva,mõelge teiegi oma elu pääle ja otsustage,kas teil on ikka kõige raskem see ellujäämiskursus,milles mitte vabatahtlikult osalete.
Teid jätkuvalt tervitades teie paadikapten Neemo E Poldre