EestiPoiss

taas koduklaveri taga.Ent pole sugugi ühel klaveril,kahekesi,neljal käel,kuuest noodist ja mis tol Rannapil veel varuks oligi. Aga nüüd on pojukestega Hiiu saarel kui praepannil end ligi nädal lastud pruunistada aeglasel tulel:turjanahk minult juba koorub,Liizal kah esimesed valkjad kestendused lahkumas seljalt. Aga tähtis oli ju osavõtt suurest suvest- kõik saareriigi supelrannad läbi rännatud, metsmaasikaid -noid harvu ja tillukesi hulgi põskedesse topitud, Kõrgessaare ligi teeveerelt plikadelt korvitäis punamarju ostetud ja teel Hiiu Eiffeli torni poole noid küpseid mansikkaid juba aplalt nositudki.Reigi põneva ajalooga kirik olnud juba kuujagu kõigile suvekiibitsejaile avatud,sealgi uudishimurlastena ringi vaadatud.Kassari koduloomuuseumi hunditopis jäi silitamata vaid seetõttu,et klaaskapis pesitseb.See-eest ei jäänud poistel paitamata ürgse laevasuurtüki toru,mis maja ette murule ankru kõrvale poetatud.Ka oli mitmeid tuttavaid Kassari fotoactioni näitusel väljas,polnud piltniku klaassilma eest varjunud ka Seeba Jaak oma pojaga. Kalmuaedas juhatas kalmistuvaht meid küll Seeba kuninganna elik Siinmaa Reedu hauale,kuid leidmata see meil jäi. Sellise kuumaga ei jaksanud kumbki rohkem ringi sebida.Ent ega see tagumine kord olnud vana kabeliga taastutvust teha. Pojukesed pillasid iga päev mingi uue vaimukuse. Teleri tagant leitud graatsiline pikajalgne oli Sepole loomulikult "naabri ämblik",kelle tarvis tuli välisust lahti hoida, et õrn mutukas kodutee leiaks.
Patrik marsib tähtsa näoga uue maja trepist alla ja väidab suisa võidurõõmsalt: "Kunstlill-tõeline kunst!" Nomidahullu,mõtlen. Aga õhtul kui uudse longero tv-reklaami juurde näidatakse klippi kaktustest ja kaelkirjakuist,tekibki see kunsti rõhutav lendlause ekraanile. Nonii selgus saabus. Kärdlas torkab Patule silma Selveri reklaamtulp-ja kohe kõlab kiljatus:"Selver-hea mõte!" Ja möödasõitev kirju jätsiabi furgoon paneb mõlemad rõkkama: "Balbiiino!"
No ära sa ütle,et pole reklaamiinimesed me noored!
Mõned päevad neljakesi,ja saabuski me grillfesti- tiim.Heiki-Marju,Ave ja Ivo ning Kadi-Tarmo.Naabritelt laenasime Argo,kes nägi välja kui tõsine maskotimürakas,ise alles abituuriumipoiss ning kõva tegija nii internetimaailmas kui traktoriroolis.Väga tubli noor inimene. Kui temataolisi oleks maal hulgim,polekski tarvis Eestimaa tuleviku pärast üldse muret tundagi.Üle kümne Kerema aasta oleme saanud tema kasvamist ja arenemist jälgida,kaasa elada.
Nii säras ja toimetas ta meestega võrdselt seal imekaunil Hellamaa rannal 10.juulil,kus rahvapeo plats ning nüüd kõlakoda koos tantsulavaga ja külakiik ning istepingidki. Sama paik kus asus neli aastat tagasi Beriti-Eero Armastuse Altar,nagu mina nimetasin Liiza tehtud ja ehitud laulatustseremoonia paika-purjelaeva taglastust meenutavat raketist. Kui kunagi suudan,saate siitsamast piltegi uudistada. Jah,aga nüüd sebisid seitse võistkonda selle platsi serva kasvanud grillmeistrite karavanis,mille lõpetas sinine telkkatus meie boksi kohal,kus toimetasid grillahju juures Kerema Kobedad Kokad. Tiim,kel ainsana ühtlane vorm - veinpunased põlled tiimi nimega ning peas samad kokamütsid tähetedega KKK. Mida raadioonu elik kommentaator ja ühlasi peakohtunik Auris Rätsep tõlgendas : Korduma Kippuvad Küsimused. Aga küsida polnud me tiimil midagi, fantaasiavooru võit mõnusmaheda pardirinna eest tuli kätte niigi. Küll olid küsima varmad mingid tädikesed,keda huvitas Marju poolt nuputatud jõhvikakastme retsept. Lahe lisand,kust ei puudunud tiba teravatki. Mis alkot ja mis koguses ning milliste maitseainetega, jäägu siinkohal saladuseks.Sest juba anti teada,et järgmisel suvel tuleb tiimil sõita Türile osalema ülevabariigilisel grillfestil.Mind, kaptenimütsiga piibumeest küsitlenud Aurisele vastasin mikrofoni, et olen KKK tiimi degustaator ning samas ka paadikapten Enno.Mis oli lausa ajalooline tõde.Himukalt maitsesin pärast, jagamise aegu pardirinda mille juurde pakuti pitsike Absoluti -Kerema vesilinnuke tahab ju ujuda.
Ja pealegi olen taastanud oma metskapteni õigused elik paadijuhi tunnistuse. Kui on laevatatav pinnas,küll siis jälle olen hinnas...
Kas Matvere tuli meelde?
Mulle taas meenutati koju saabudes valusalt mullusuvist jama Talinna invaparkimiskaartiga,mille floga pealemaalit kuupäeva oli suvepäike ära kärsatanud,mispeale Lappu-Liisad tulib minu Liizat trahvima.Siis sain ähvardusest priiks ku olin roninud Harju 13 neljandale korrusele linna Transpordiosakonda vaiet kirjutama. Nüüd sai laksu minia Ksenia,kel kasutada Sebastiani kaart ning kes polnud sama aldis ametivõimudega poksima ja vaide tähtaeg vist läkski puu taha.Bemm on ju minu hingekirjas ning nüüd laksatab vist kohtutäitur oma aplad lõuad üle minu kahe pangakonto.Olin tänases põrgukuumuses linna asja klaarima sõites püha viha pilgeni täis. Mõttes juba formuleerinud küsimused linnaametnikest aferistidele ja altkäemaksuharrastajaile.Inernet teadustas,et invakaartidega tegeleb Ruth Pärn,kes jahmus keeletuks kui teatasin,et olen Tallinna Ülikooli tudeng ning tahan intervjuud ajakirjanduslikku uurimust sisaldava magistritöö tõttu. Kuna plaanin tõlkida vene keelest vastava õpiku ning vajan oma publikatsioonideks ainest.Kes toodab sellised praakkaarte mis päikeses kahjustuvad ning kas kellegi hea plaani kohaselt käiakse invaautosid trahvimas,palju trahve päevas/nädalas tehakse,palju kaarte välja vahetatakse ning miks teenindussaali vanatädike selle eest taas raha nõuab?
Ma ei tohi seda ega teist öelda,midagi teab Ühisteenindus kes parkimist kontrollib aga tolle meiliaadressi ei tea keegi,telefoni kah mitte...Tädi Ruth oli puhta purkis,saatis mind teenindussaali vaiet vormistama mida seal üldse ei tehtagi.
Küll aga kuulsin seal,et invaparkimiskaarte toodetakse Invaliidide Kojas,mis oli täielik hiiobisõnum.Mul oli peas valminud juba artiklike kuidas linnaviletsuse kesikukärsad heameelega serveerivad vaegureile õnnetuid,olematu kvaliteediga dokumente et ise saaks lasta neid siis trahvidega lüpsta. Nüüd ei jäägi mul muud üle kui pöörduda Invakoja pealiku Tauno Asuja poole arupärimisega,miks nii. Kujutasin juba vaimusilmas ette kui agaralt haarab minu kirjatükist kinni valitsuspartei käpaalune printmeedia.Postimees ja Päevaleht. Et saaks jälle head ainest põhivastasele musta pori näkku lüüa. Aga sigadused siiski jätkuvad.Ja mul võimalus vaegurite vaenamistes mõndagi seal kõrgel ja kaugel kohendada kui tõepoolest osutun valituks Brüsselisse assistendipraktikale Europarlamenti juba järgmisel kuul.
Nonii,seekord siis sedasi.
Jääge terveks!
teie metskapten
Neemo E.Poldre