EestiPoiss

õhtutervitusega üllatab.Ja homse pulmapäeva peal mõtted uitavad. Vanem tütreke Mai-Liis ju lõplikult oma vabaabielule Gertiga otsustanud punkti panna.Pidulikult ja Willa Marias ja kõigi lähedaste juuresolekul, Viimsis. On ju noor mees tubli piiga igati ära teeninud.Koos ühine armas pesakegi Lillekülasse rajatud,kus me külaskäigud ikka ääretult meeldivaiks kujunenud.
Pikemalt ja lähemalt muljetamisi pärast homset.Kui tohib.
Täna aga rändaks oma päevamõtete laineharjale.Mil meenusid mitmed tarkuseterad.Surematud ja olulised.Kui mõni uks su elus sulgub,ole varmas avama uusi.Muide,nii ma pärast insuldilaksu üritangi.
Ja järgmine:Pole mõtet oodata looduselt armuande,nagu teavitas meid tubli, halli habemega Mitcurin.Koolipäevil.Kellest ei saanud siis üle ega ümber.Nii ongi pähe kulunud ideoloogia,et ega Emake Loodus mind ise tule ja remontima kuku,kui ma leban juurviljana koikul ega sibli lõputult ja meeleäraheitlikult päevast päeva...Ja viimane,uue ja päris vana aja märksõna Carpe Diem elik maakeeli Püüa päeva!Eks võimaluste piires ja ülegi selle ma ikka üritan.
Eile väisasin oma kevadise lubaduse täitmise huvides Autobussikoondise suhtekorraldaja Sirje Rohti,kellega lähen algaval nädalal trehvama ja Autoettevõtete Liidu ajalooraamatukese tarvis pilte välja valima.
Ma omas huvideringis müttan,ent seni veel Helsinki Ülikooli professori tiitlit (väidetavalt) kandnud eesti rahva verivaenlane ja Kremli käsilane ning sopaloopijast provokaator Johan Bäckman sai eile priiks igasugusest suhtest naabrite suurkooliga,kes meedia kaudu teatas,et äsja Eesti piirilt tagasisaadetul pole mingit õigust nüüd ja edaspidi siduda oma nime selle suurkooliga.
Teine omapärane uudis kõlas hommikuraadiost,et Altai krais hakkab vene riik väntama filmi aastal 1952 sinnakolinud Murdmatu Liidu kangelasest, inimsusevastasest kurjategijast-kohtualusest,mullu koolnud Arnold Merist. Kellele ja milleks taoline linateos,jääb mul siin vastamata.Venelane ütleb tabavalt: Koer,kel miskit teha pole,hakkab oma mune lakkuma(?) Kassa näe - ja polegi neil seal midagi muud enam teha kui onu Arnuldist kinu.Minu paljudki rahvuskaaslased küllap küsiksid:kus siis filmitakse hiidlaste- rohkem kui paarisaja ema väikelastega ning vanuri - Siberisse küüditamise kaadrid. Kui ELKNÜ esimese sekretäri vastutaval postil olnud Suur Juht ise hakkas tiblade kannupoisina mööda Hiiu saare külasid jooksma ja paate otsima. Sest inimestele järele saadetud vene sõjalaeva süvis ei vöimaldanud sõita madalasse rannavette.Aga küüditamata jätta mitte ei saanud.Kes siis tohtis sm-te Stalini ja Beria korraldusi täitmata jätta!
Une-Kati juba riputab uneliiva laugudele.Lähen pildikasti ligi,lõpetan Anne Veski kilkamise ning poen põhku.
Kauneid värvilisi teilegi!
Väsimatult teie
Neemo E.Poldre