Tuesday, August 4, 2009

EestiPoiss

Tere tegusat teisipäeva(õhtut).Tulin just ML toimetusest põikega läbi Mooni,kuhu olin kutsutud Mamma poole lõunale.Jalgsimatk läbi lausa suvelämbe augustikuise linna oli tõesti tervendav ja südantkosutav.Päev algas sellega,et Aj.Liidu tublit peasekretäri Ebbat polnudki tööposti otsas -puhkab veel ja remondib kodu.Aga kuuldes,et Nordic Hotel Forumisse meie poolt kavandatava ning loodetavasti juba sellest sügisest seal toimiva Pressiklubi asjus kohtuda tahan,lubas hüpata välja päeva-paari pärast ning suvalisel hetkel. Olin just seda juttu telefonitsi ajamas uue Raadiomaja valvelauas kui astus juurde Mati Talvik.Temalt kui mullu ootamatult manalassevarisenud Eesti AutoKlubi nõukogu eksliikmelt saingi vajaliku kommentaari loo juurde,mille äsja saatsin Kristjan Sooperile Autolehte. Raadiomajast veeresin bussiga Viru Keskusse,kus istusin Viru Sokos hotelli vestibüülis soomlaste keskel ning samas sebivate itaallaste jutuvada saatel pistsin paberile Talviku hinnangu EAK-s aasta tagasi toimunule.Edasi marssisin Wiiralti kohvikusse.Et espresso- tassikest nautida.Seal, uulitsal korvtoolis mõnuledes tabas mind tõeline üllatus.
Kuidas on saanud võimalikuks,et uue Liidu puhtusenõuete (mis pole ju laiduväärt) taustal istuvad inimesed Kultase kohviku esisel peagi valmiva allmaa-parkimisplatsi katusebetoonil päikesevarjude all ja söövad-joovad. Taustaks töömasinate müra ning kaaslaseks hall tolm,mis tõuseb ja lendub samas Jaani kiriku ees betooni purevate ketaslõikurite vingumise saatel (?)Saan aru,et kaunis ja soe augustikuu ilmake soosib mõnusat äraolemist,aga kas selline istumine- söömine on ikka mõnus?Edasi astudes ronin üles Toompeale suunduvaist treppidest Varblasekohviku juurde,kus trehvan klubikaaslast,vitaalset vanahärrat Meriväljalt Fredi Leppa.Istume ja muljetame vastse Vabadussamba teemal ja tema peatsest Kieli-reisist. Lepime lahkumisel kokku kohtumise järgmisel nädalal linnas,kus ta ajaleheloo tarvis räägib oma suvesõitudest ning loovutab fotosid.Lehva-lehva ja juba roningi üle mäe Maalehte.Raskel teel tulevad vastu kenad, augustilämbusest ning lahkuvast suvest roidunud nägudega mõnusalt lahedailmelised,leebete ja looritatud pilkudega, keskeale lähenevad daamid.Tundub,et deja vu lausa:just selliseid mõnusroidunud-unelevaid ilmeid olen juba kunagi ja kusagil näinud.Kus ? Ning astudes väravaist toimetuseõuele trehvan Anton Palõtšit,halduspealikut,ja luban talle peagi tagastada mulle nüüd mittevajaliku hoovipealse parkla autovärava puldi. Mis insultist saati mu vidinakarbis pesitseb ning mu naasmist toimetusse, endisele auto-ja tehnikatoimetaja postile oodanud on.Kuna Masu järel tulnud TäPe on nosinud ära mu ekskollektiivi paremad pojad ja tütred, polegi mulgi lootust nüüd, PuPu ajal endise olukorra taastumisest unistada. Muide,see viimane termin tuli samas kolleeg Jüri Aarma suust,kes oma tavalist vallatut huligaani- liini viljeles ning sõnavallatusi poetas.Et PuPu tähendab Puhta Put(l)is jne. jms.etc. Toanaaber Anneli,kes oli justsama koondamisteate saanud,oli juures ning tujuparandamise- tuhinas asuski mönuga Jürkat pinnima. Mispeale too sai kohe käima tõmmatud, kukkus nautima daami tähelepanu ning juttu jätkus kauemaks.Ja minul oli asja minna uue peatoimetaja Viidiku kabinetti saamaks selgust,kas auto-ja tehnikateemat tasub üldse edaspidi Maalehte pakkuda.Noor mees juhataski mu otsemaid toimetaja Sulev Olli jutule,kes lubas ATV sõnumile koha leida neljapäevasel autoküljel,kui kohe õhtul talle ära saadan.Tehtud.
Mees,kellelt täna lootsin ajaloointervjuu saada,vana rallimehest kolleeg ja autobaasijuhataja Juhan Kasemaa naaseb Islandilt alles 18.augustil,ning intervjuu ta lubas.Küsides:Enno,kas oled tööle hakanud?
Ju oli kuulnud,et mind vahepeal vankripäralt maha tõugati.Jõuvankrilt ma mõtlen.Nagu ennevanasti autumobiilisi kutsuti.
Nonii.Ikkagi tegus päev oli.See lõikuskuu esimene teisipäev.Nädala pärast on klubikoosolek.Loodan ärida maha kaks viimast Mati Laose raamatut American Beauty Car Show,mis Haapsalus juba traditsioonilist USA raua kokkutulekut serveerib.Sest lisaks veiniärimees Viki Ditmanni asjaliku käepikenduse mängimisele harjutan näppu ka raamatuärikana.Mingi kõbina e. pocket money ikka kokku veeretan.Kuigi inimese õnn ei peitu rahas.Kus ta krat siis varjub,mitte ei näe...
Tervitades ning rahulist suvelõppu soovides
ikka teie Neemo E.Poldre

No comments:

Post a Comment