EestiPoiss

Õhtust kõigile,kes te oma päevasiblimistest rahulisse õhtusse olete sõudnud. Sai käidud Liiza ja pojukestega Laulasmaa rannas kukeseente "jahil" ning mereäärset looduseilu sisse ahmimas.Sealt Keila-Joale,kus veemass kenasti alla kaljudele mühises ning Karlikestelegi unustamatu mulje jättis.Rippsild ja mitugi väikest tuli noormeestel läbi katsuda,et täit muljet saada.Ja kena päevake seda neile ei keelanud mitte.Nagu poolakas Jaan Kaplinn-Johannesburgsky (Pikri versioonis) ei keelanud läbi Luigepoju Expresseni täna kõigile Eestimaa "elajatele"(Ivan Käbini väljenduses) oma kummalisi arusaamu eestlaste ja suure naabri pingelisest vahekorrast.Teema pakkus ainest eestlasi mõnitavale kirjutisele vastulausena arvamusliidrite rühma kirjale mr.president O,bamale milles juhiti tähelepanu Kremli peremeeste tegude ajaloolisele taustale ning vajadusele olla nendega lävides valvas ning valmis.Kuna EL vanemad liikmed tahaks otsida lepitust endise punavenega,uuemad liikmed aga olevat lausa vastased(?) Mina küsiks Poola juurtega Jaanilt,kas tal ajalugu õppimata ja miks?Ning kust võtab isehakanud arvamusliider õiguse kõnelda minu rahva ning teiste vene karu vaenatud rahvaste nimel? Ka kahtleb Jaan vanas,kontrollitud tões:et meie juhid mõistavad Narvataguse naabri võimuambitsioone paremini kui prantslased,hispaanlased ja sakslased.Kui isegi Ameerikama liidrid on juhtinud Kremli päkapikkude tähelepanu nende vildakale arusaamale,et Euroopas valitseb ikka olukord, kus Venemaal "oma mõjusfäär",mida tuleb relvi täristades kaitsta (?) Ning et endised vasallriigid ja alistatud rahvad polegi väärt paremat tulevikku kui tagasipudenemist Emakese Venemaa rüppe.Kui Kaplinn-Johannesburgsky soontes voolaks tibagi endiste Poola vürstide,šlahta alistamatute verd,ta nii ei mõtleks ega kirjutaks:"Laari kiri Obamale alandab Eesti rahvast".Miks me siis sõdime suure riigi liitlastena seal kus vaja,kui me ei tohi isegi tema kaitsva selja taha varjuda?Oma raha ning rahva parimate poegade vere eest olgu meil ometi õigus nõuda vastuteenet?Poola verd onu võib iga kell koju tagasi pöörduda kui tuju tuleb või siin täitsa ära pöörab.Aga kuhu läheme meie maalapilt,kus üle kuue tuhande aasta eestlaste kodu olnud? Lech Walesa häbeneb silmad peast,kui talle Jaani arutu killuke tõlgitakse.Kui Solidarnozsti poistel olnuks kah Kremli poole vaadates jänes püksis,mis siis edasi saanuks?Neid tabanuks Ungari ja Tšehhi saatus,kuhu sõbralikud Punaarmee relvajõud karmi invasiooniga sisse rändasid.Kas mitte 1956. ja 1978.a. poleks sama veriselt kordunud? Mõttetu laibameri,tarbetu vennatapusõda -ainult selle pärast,et punane ike liiga tigedalt rõhus. Ungaris käis tankiga turismireisil mu koolivend Uno Kaver kui vene kroonus teenis.Tšehhimaale oleksin isegi sattunud.Üle noatera pääsesin tänu kolleegide-kaasteenijate,venelastest tuletõrjedepoo autojuhtide Kolja ja Slava alkolembusele.Kel oli õnnestunud oma juhiload just pudelisse toppida,enne kui sõda algas.Ühtäkki avastas major Blinov,et reamees Poldre väeosa pritsikuuri ainus juhiloaomanikust sohver on.Keda mingil juhul loovutada ei tohi.Elagu vene alkohoolikud!tahtsin ma rõõmust hüüda. Kui "otboi" anti.Ja mulle sel äreval ööl autosse pistetud Kalašnikov koos 600 padrunit sisaldava tsinkkastikesega lattu tagasi võeti.Muidu pritsuril relva polnud,kuid juhtusin just sedaaegu olema komandeeringus, sohverdama ringkonna poliitosakonna ülema GAZikut.Ja kui kell kaks öösel häirekorras üles aeti ning kästi Hmelnitski linnakeses kihutada ringi nii kähku kui rattad võtavad.Kuigi tavaliselt kehtis mu vene willise tuuleklaasile maalitud tekst.Prikaz komandira - 40 km/tšas. Ülesandeks oli koguda kokku kõik öösel joomakukkunud poliitosakonna ohvitserid.Ühte eluvenda ei leidnudki, kuid ralli oli meeldejääv.Sest terve oblastikeskuse ärganud elanikud arvasid toimunu põhjal,et ju algas kolmas maailmasõda.Igast viimasest kui väravast voolasid välja sõjamasinad,mis rivistusid mürisevatesse kolonnidesse piki suure linna tänavaid.Käis üks lõpmata äge sebimine, valjuhäälsed komandod, käsud,hõiked ja kohati kerge kaoski.Tergelt oligi lugu selles,et öine Hmelnitsk nägi välja kui ehtne rindelinn,kuna oli viimseni täis pikitud eri väeliikide tugikohti. Meie tänase loo peakangelasest poolakas pole näinud halba undki taolisest ööst ega purjutajate ja varaste-marodööride-bandiitide armeest.Sel juhul oleks ta vaiksem kui vesi ning madalam kui muru,kuuldes mida suured poisid räägivad. Ja mäletavad.
Aga.Jaška Jolkini kombel - ah,ma ei viitsi sest Venemaast pikalt rääkida!
Lehva-lehva !Ja värvilisi ning rahustavaid!
teie Neemo E. Poldre