Sunday, September 11, 2011

EestiPoiss

Justkui kaevu oleksin vaadanud
ütleb vene vanasõna mu eilse kirjutise alguse kohta.Kus oli juttu keemilises puhastusest ja Manitski maniskist.Sest tänane EPL tõi ära sullerdusi paljastanud ajakirjanik Dannar Laitmaa vabanduskirja. Lausa pärlina joonisin alla lause-Samuti ei saa keegi kunagi väita,et Kaasik vestluse ajal seda tõsiselt mõtles.Tohhoo till ae,miks Herman Simm,Kaimo Järvik ehk kasvõi Anna Maria Galojan ei tulnud nii geniaalsele mõttele.Esimene ei mõelnud sugugi tõsiselt,et parseldaks Kremlile NATO saladusi,teine ei võtnud tõsiselt kohtutäiturilt saadud rahapakki ning ega glamuurineiu krabanud miljonitki mitte päris tõsiselt.
Tõsiselt tean mina vaid üht- ühelgi nimetet kolmikust pole juuraharidust,suurt rahakotti ega mõjukaid sõpru,kes isegi prokurörile vabandussõnad ette ütleks...
Jätaks selle maailma vägevaile nende mured ja siirduks tõsisema teema manu.Keelekõrv on mul valvas tänu korüfee Henno Meristele,kes oli enne EAL e meie ajakirjanike liidu keelesektsiooni esimeheks kasvamist sünnipäraselt vürst Merkulov,lausa sinivereline kui tahate. Ja tema juba teadis,et vene toorlaen loetud minutid on russism,eestlane ütleb selleasemel hoopis mõned minutid. Sest kes neid minuteid ikka luges,mäletan hr.Meristet ütlemas.Ning iga kord,kui näitavas või kõnelevas meedias seda väljendit trehvan -nagu täna saates Stop Allan Muuk, meenub otsekohe Pikal tänaval seitsmekümnendate lõpul me liidu keelekoosolekul kuuldu.
Nädala viimane tööpäev kippus tooma paksu pahandust.Taastusravist vaba päeva pidin kasutama ehitusprahikonteineri vastuvõtuks kodumaja ette alates k 15st.Firma Veolia sohver ent otsustas Hiiul maanduda tunnike varem.Kuna mina viibisin sedaaegu alles Nõmmel Ergo kindlustuses ja laekusin taksoga kaheksa minutit hiljem,oligi käes ahastuse aeg -pirakas jube raudkolakas oli paigutet tuliuuele ja kallile kivisillutisele noorte uue maja ette.Arvasin,et meile karistuseks selle eest,et tänaval vaba platsi ei olnud ning kedagi kohal polnud.Ainult vaenlane või diversant sai mõelda,et paras neile -küll ma koormaga konteinerit autole sikutades nende aias tee pahupidi pööran.Kurb olin täiega kui prahikontorisse abipalveks helistades mu mobla töölepingu üles ütles. Sain selle siiski akut sättides töökorda ning hommikul saabuski kohale päris intelligentne vene nooruk,kes lausa kirurgi hoolikusega sinise kolaka kiviparketilt oma auto raamile vinnas,et tänavale õigesse kohta paigutada.Ja oh seda õnne -isegi sillutis jäi kahjustamata kui mitte arvestada üht esimese veoki tagaratta tehtud väikest muljumislohku. Õnne oli mul ka kindlustuses.Kus tädike tahtis lajatada hinnakirve mu rahakotti ning seoses autovahetusega lüüa kvartalitariifiks 35 raha senise 18 asemele.Miksnii,olin mina uudishimust ärevil.Aga teil on ju nüüd UUS auto,lausa kiljatas ta rahasaamise-rõõmust.Kahju, et üldse siia tulin,olin konkreetne.Lähen koju ja jätkan senist lepingut eelmistel alustel,unustame selle uue hoopis,kuna regnumber ja automark on ju samad...Tädi tuli hetkega mõistusele ja pakkus,et teeks siiski 20 raha kvartalis,millega tuligi mul leppida.Kui langed maanteeröövli ohvriks,pole ju palju valida.
Kas Viimsi SPA ette asfaldile varahommikul pudenenud alkonaudile valikuvõimalusi pakuti,ei tea väita.Sest vallas toimunud turvalisuse päeva puhul olid kohal tugevdatud politseijõud kes sealsamas ületee koolimaja ees ka pääste- ja kiirabiautosid,elustamisvõtteid ja koduse vara kaitset tutvustasid.Nii jäigi arusaamatuks kas see perfomance padujoodikuga oli päevakavas demoesinemisena või mendiameti rutiini element - noppida üles võitluses alkoholiga langenuid. See selleks.Jensu tänane töövõit oli prahikottidest vabastatud õu ning konteineritäis ahju- ja aiapostikive.Soojaallika päevad said loetud.Aastast 1959 me peret ustavalt teeninu sai lõpuks puhkama.Jupphaaval ja surmväsinult,kuid siiski.
Annaks Taevaisa,et mul võimaldataks lahkuda ühes tükis...kuni Pärnamäe grill mu patuse keha pärib.Tões ja vaimus seda uskuda üritav
teie paadikapten Neemo E Poldre

Friday, September 9, 2011

EestiPoiss

Keemiline puhastus
on tänase päeva teemaks.Sest mainekujundajad-suhtespetsid,minu endised kolleegid,on saanud hästitasuva tööotsa-muuta plekituks suure kaliibriga sulleri e. valevandujast advokaadi Kaasiku Viktori ja tema järjekordse ohvri,uue patsiendi Manitski Jaani maniski. Kommunaalhuumori parimate palade varasalve see stoori kukub,ennustan.Eilne EPL sedastas KaPo haruldaste pealtkuulamissalvestuste najal,kuidas kord Lutheri pärijad paljaksvarastanud ahukaat nüüd juba koos pojaga Rootsi ärimees Manitskit miljoniga tillitas,väites seda raha kasutavat kesikute linnaviletsuse lauaülemate õlitamiseks,et Hipodroomi täisehitamine kähku sujuks.Aga tänane väljaanne kinnitab läbi prokuröri suu,et onu Jaan svenssonite maalt on süüta lapsuke - ta polevatki teadnud kuhu vandeadvokaat ta raha pistab.Nojah,rikastel ikka omad tavad.Keegi ilusaste mõistab küsida,no kuidas sa siis ei anna. Omad tavad on ka Maarjamaa noortel pärismuulastel.Kes olevat õudsalt häiritud sellest kui kohalikud tsuhnaad võtavad jutuks küüditamised,need Siberi matkad üheotsapiletiga.Et justnagu ei tohiks neist jubedustest enam rääkida.Kas varsti on käes seegi aeg,mil me ei tohi avalikult öelda,kes purustas Tallinna ja Tartu 1944.a.märtsi lauspommitamisel.Kui tapeti vaid tsiviilelanikke,sest vahepealsed okupandid olid pagenud ja uued polnud veel kohal.Järjest selgemaks saab teatud kildkonna vastasseisu mõte, vaja tõkestada siinse maanurga koolijuhtide katsedki anda vene lastele riigikeelset haridust. Minuteada õpetatakse neile põhikoolist alates ajalugu endise murdmatu liidu arusaamade, õpikutekstide ja kaanonite põhjal.
Teatas ju sm.Putin suure kodumaa kõrgeimast kõnetoolist, et mis vabadussõjast te,eestlased, räägite.Pole olnud midagi sellist.Ja viienda kolonni reaktsiooni ei tulnud kaua oodata.Eile öösel murdsid vist vastupanuliikumise salgakese Nocnoi Pazoor aktivistid lahti Vabadussamba kaks graniitplaati ja purustasid klaasrinnatise sama samba juures.Kas varsti sünnib ka keeld rääkida ja mõelda vabadussõjast uute vabastajate juuresolekul.Eks ta loogiline ju ole.
Remark hariduselu edendajast.Tubli harrastuspolitseinik abilinnapea toolil sm Mihhail Kõlvatu peaks saama oma vastasseisu eest vene lapsukeste eestikeelsele harimisele lausa autasu -impeeriumimeelsed kaasmaalased võiks osta seltsimehele Balti jaama turult uhke käekella Komandirskije ning tellima tagaküljele pühendusgraveeringu.
Nimelist brauningut esialgu ei soovitaks,kuigi mupokad saavad peagi kuulivestid.
Lõpetaks lõbusamal teemal.Loen legendi likööri VanaTallinn sünnist kuldseil kuuekümnendail. Selle retsepti lisati rummi,et tekiks igatsus kaugete maade ja soojade elamuste järele.Mina mäletan tehnikumipäevist seda,et kui ühikas va jubejooki mekkisime,võeti ikka jutuks,et Ameerikamaal hukatakse sellega neegreid...Ja et pärast autokooli lõpueksamit jootis grupiõde mu sellest purju ning talutas pooloimetuna oma Aegviidu isamaja ärklituppa.Kus õhutas suguaktile,misläbi kaotasin süütuse.
Säh sulle siis kaugeid maid ja soojade elamuste igatsust.Aegviidu ju lähedal,lausa tühja pudeliga visata.Aga et piiga soe poleks olnud ei tohiks kah väita.
Mälestusi heietas teie paadikapten
elutormide nurtsutatud Neemo E Poldre

Tuesday, September 6, 2011

EestiPoiss

Ajaleheuudis
selline on,et telefonifirmad koorivad kuutasudena rahva taskust miljard krooni aastas.Püsitasu olevat telefonivõrgu väljamõeldis egaõiglase lisatulu saamiseks - võrguga ühendamine ja ja ühenduse säilitamine on ju liitumis-ja kuutasude mõte.Mobiilsides toimib võrguühendus hoopis raadioside abil,hooldamistvajavaid liine ju pole,kasutatavad mastid pluss tehnika on töökindlad. Kuumaksu nõutavat seega mittemillegi eest.Halb eeskuju on nakkav - ka Eesti Energia üritas mitte ammu kehtestada ampritasu,viidates analoogsele telefoni püsitasule.
Ahne oravarahvas,Elu Peremeestest eliitkodanikud ent naljalt rahast ei loobu.Toon värskeima näite.Neli firmat eesotsas Paekivitoodete Tehasega kaebasid kohtusse keskkonnaminister Keit Pentuse,kah orava.Sest too daam peatas keskkonnamõjude hindamise ajaks kaevamisloa Nabala karstialal.Tuhala nõiakaevu piirkonnas.
Remark.Raju sügisvihma tõttu jätsime Mimmi Liizaga ära retke seenemetsa,väisasime hoopiski Bollywoodi, kus Berit asendas Türki reisinud Kadi-Liisi.Pikal tänaval autos oodates ning vanalinna ründavaid turistihorde uurides tekkis mõte,et miks ei toodeta laigulisi, lausa militaarseid nn. NATO vihmavarje.Sellise võiks saada nö lohutusauhinnaks sõduri pruut,kes saatnud armsa poltfriendi kodumaad kaitsma,miks mitte ka sõdurilesk,kelle mees hukkus minu ja sinu vabadust kaitstes Hellmans,i kõrgustikul.
Positiivsel lainel ka - Tallinnas on loomisel uus sotsiaalne töökoht.Õpetaja abiline nimeks.Too tähtis ametimees märgib puudujad,tagab klassis vajaliku korra,abistab neid,kelle emakeel pole eesti keel jms etc.No huvitav-huvitav.Kust see palgaraha siis küll võetakse. Äsja peeti Haridusministeerimi pealinna esinduse ees õpetajate meeleavaldus,kus nõuti õpsidele inimväärset palka.Raha siis ikkagi on.Mitte nagu väidab minister Aaviksoo - on vajalik tahe,aga money netu.
Ajaleht,meie juht ja õpetaja ning kollektiivne organisaator kinnitab,et 60-aastaselt läheb elu jälle ilusamaks.Miks ta,s ei lähe kui tarvilisi käibevahendeid vahel Jumal ise su,patuse,juurde juhatab.Kui pärast insulti virelesin invaabi riigitoetuse peal,tekkis vajadus müüa ära mu auto, vana ajalooline Mercedes-Benz.Poolt miljonit, nagu ennistatud auto eest saanuks, muidugi loota polnud,aga sinnakanti see rahanumber siirdus.Ja tütrekese sajatuhandeline pulmapidu ning pere järgmine pargimaastur said rohelise tee sellesama nö elutööpreemia rahasumma eest. Poja pulma katteks kustus mu musta mersudziibi eluküünal.Selele järgnes taotletud tõlkestipendium Rahvuskultuuri fondilt,siis mu ellujäämisboonus tädilt ja tädimehelt,mille najal liigub projekt Kodu Korda.Kas oma uut kööki,terrassi ja autovahetust muidu üldse välja veaksime, kahtlen. Nii et õiget juttu vestate, mu ajalehetegijaist kolleegid.Pärast kümmet virelemisaastat on elu tõega värvilisemaks tõmbunud.
Kel veel selliseid tähelepanekuid,võtke ühendust,palub
teie ustav paadikapten Neemo E Poldre /Nimi muudetud AK kultuuritoimetuses/

Monday, September 5, 2011

EestiPoiss

Meeldiv hakatus
mu taastusravitsüklile oli tänasel nädala esimesel päeval.Kui Mimmi Liisa pillas mu kümneks Viimsi tervisekeskuse ette,kus akadeemilise veerandi järel oli põhjust kohtuda füsioterapeut Kaiaga,kes oli terane ja asjalik nagu mu eelmisedki kaks viimast -nagu Hiiumaa noorik Haapsalu neuroloogilises,nagu Evelyn mullu Adelis,kes olid täiesti tasemel ja asised tegijad.Nemad suutsid mu roosteläinud liigeseid väänata ja väntsutada ning liikumagi panna.Kaiagi tuvastas minu üllatuseks üht-teist mu jäsemeis millele rõhku panna ja teatas,et kui tema juhiseid järgin ja ka õhtuti teleri ees end õigesti liigutan,on lootust lonkamine lõpetada.Käe liikuvuse taastamise tarvis oleks vajalik hakata basseinis käima.Mulle hakkas tunduma,et terapeut saabki olla vaid üliterane noorik,mitte ninnu-nännu-neiuke,kes pühib hellalt mu pisaraid ja lohutab. Ennoke,kullake,mida küll kuri saatus sinuga teinud on. Pärast Kaiat tuli vanema tädikese parafiinisoojendus ning seejärel tumedapäise slaavitari tõhus massaaz,taustaks rahustav india mantramuusika- või vähemasti sellisena heliteos mulle tundus.Elamuse koos kaifiga sain hoopiski koduteel bussis,pärast head buffetlõunat maja restoranis Meritäht,kus pakuti sealiha Prantsuse moodi.Kooreklops juustuga, mis ahjus lihale pealesulatatult hästi maitses. Merivälja bussis olin tahtmatult tunnistajaks kahe vanema proua conversationile eileõhtuse filmi esilinastuse teemal.Katrin Lauri filmis Surnuaiavahi tütar mängis peaosa Mariat ehtne Avdjusko, kes oma rollis kimpus alkosõltuvusega.No see Avdjusko on ikka igavene joodik,tõeline alkohoolik.Mõtle ometi, mis ta tütrest niiviisi saab,kurvastas esimene proua.Ja tõesti,sõidab Soome külla ja joob ennast täis,ahastas teine...Võiksin pajatada tollest vaimukast bussiloost rubriigis Kuuldud kõnelusi näiteks meditsiiniajakirjas Kroonika, rõhutades Avdjusko tõetruud osatäitmist.Mis kukkus tal välja nii veenvalt,et anna olla.
Filmielamusi jagus sealtsamast eile ka mulle ja Mimmi Liisale,koos tõdesime,et ju on ikka masendavaid elusaatusi siin Maarjamaal.Päeva üllatusterubriiki paigutaks sellegi,et samas Viimsi ravilas avastasin tõelise rahvuste sulatustiigli,lausa kohakese Pieni Suomi,kus sadu pensionäridest põhjanaabreid puhtas ja meeldivas keskkonnas terviseparandusprotseduure nõutamas.Mulle meenusid aga miskipärast kohakesed Little China,ka Malenkaja Rossija kusagil Brighton Beachil,kus omainimeste-kaasmaalaste oaasikesed.Ja mis eriti üllatav,kümned slaavitaridest põetajannad ei teinud teist nägugi kui oli vaja patsientidega suhelda,puhua suomea.Miks on Savionu abilisel,sm. Mihhail Kõlvatul vaja tõestada,et vene inimene ei suuda keeli omandada. Suudab,ja kuidas veel.Lõunaeestlane ei saaks nende keeleoskusele lähedalegi.
Inimvõimetel pole piire,seltsimehed.Nii jääb mullegi võimalus juhinduda Kaia näpunäidetest ja panna piir oma longatustele.Liipamisele kui soovite.
Parimatega - ikka ja väsimatult teie
paadikapten Neemo E Poldre

Sunday, September 4, 2011

EestiPoiss

Imekaunis pühapäevake
on saabunud me sinimustvalgele maale.Viieteistkraadise sügissoojusega päikesepaiste saatel. Mimmi Liiza ametiposti otsas Forumi Fashion House butiigis,mina koduaeda ja keldrit ning valget karvanuustik-Sissyt kantseldamas ja vahepeal seda põnevhuvitavat Karuteenetekontorit kaemas/kuulatamas,kus imekaunis slaavitar lauljanimega Vassilissa, tegelt Nastja Zadoroznaja jt ilusaid,meloodilisi armastuslaule serveerivad.Sekka naudin ka Anne Veskit,kes vist Contra autorsusega riigikogujate hümni JÄTKE PALGAD KÄRPIMATA lõõritab. Algul tundus,et lausa priitaimlalikud finessid sissepõimitud on,niivõrd teravat poliitsatiiri oli üllatav leida noore sulesepa toimikust.Mida juba oletatavasti on koostamas KAuPO,kes saab samuti omad vitsad aga juba teises võrratult ilmekas ja otseütlevas,lausa vemmaloopuses. Käed eemale Maripuust väärib samuti kuulamist,aga stardiks soovitan toksida Video iskalnik -aknakesse tolle riigilt kogujate hümni nimi.Patsime,et te mitte ei kahjatse.
Kui Eesti Stirlitz KauPo kuulatud,kukkusin peakest vaevama.Et kuidas ikka sünnivad need uudiskeelendid.Mimmi Liiza meenutab oma lapsepõlvest,et limonaadi soovides küsis ikka jooki nimega Ditviil.Minevõtakinni,mida pidi tähendama.Nagu ka pojukeste Sebastiani ja Patriku poolt teekünnisele Lamav politseinik pandud nimi Plöslam.
On teil aimu,minul küll mitte.Nii et siis ärge kirjutage,helistage ega joonistage
paadikapten Neemo E Poldrele

Friday, September 2, 2011

EestiPoiss

Akadeemilist hõngu
pakkus tänane suurkoolipäev,mil osalesin vaegurtudengite ümarlauakohtumisel.Mälus taastusid mullused loengukülastused,kui pärast kõndisin mööda kolme majakorpuse koridore.Lausa magnetiga tõmbas sinna miljöösse tagasi,kuigi akadeemiline,tohtrite soovitet paus alles kestab. Ave Vilu,me karjäärinõustaja,pakkus ka võimalust Primuse stipendiumi taotlemiseks,kuid kuna mulle Andres Küngi nimeline tõlkestipp juba väljagi makstud,oli eetiline hakata järgmist raha mitte küsimagi. Nii ma sirge seljaga loobusin,öeldes välja ka põhjenduse.
Mis kummaline - suurkoolis mõeldakse invade pääle,aga kohal oli meid vaid neli, ja samapalju asjamehi ja -naisi.Leidsime ühiselt,et tuutoriteema kõrvale vajaks vaegur priitahtlikku isiklikku abistajat,kelleks sobiks sotsiaaltöö tudengki,kui ta nõus on.Oli ju minulgi korra muret grupitöö vormistamisel,kuna ei olnud piisavalt südikas partnereid leidma.
Aga nüüd on mul alanud õppeaasta tudengimärkmik ja igatsus hingata auditooriumite hõngu.Ka leidsin teadetetahvlilt visuaalkunstiteraapia kursuse kuulutuse,mida saaksin omandada muude loengute kõrvalt ning mis annaks 24 EAP,kui vaid poleks seda igavest vaidlust Mimmi Liizaga mis värvitooniga tegu.Villu eilsel külaskäigul Rakvere linnast nägin ta käes selgesti tumerohelist näidisust me köögikapile,ent tänasel telefonivestlusel mu kaasaga juteldi,et olnud sinine ja mitte tume ... Räägi siis veel värviteraapiast,kui tavatoonidki võivad laussegadust tekitada...
Koolijärgsed tunnid veetsime Kristiine keskuses,kus otsisime ja leidsime heledad sügissaapad. Laekusime Beriti poole Mustamäele umbes kolmeks,kuigi vist oodati viieks,nagu hiljem selgus. Et oli kaasas pudel heleroosat Törley Charmant vahuveini ja kinnise korteriukse taha jõudes pakkusin,et ju olime saabunud vale linna valesse majja,kus mingit pidu ei toimugi-umbes sarnane vene film sedastas vastavat seiklust...niisiis läksime alla autosse ja Mimmi Liiza avas ampulli pauguga, kuna ma leidsin auto uksetaskust plasttopsi.Shampakork lendas kui miin eemale,ja kui janune daam hakkas seda otsima,et ajutiselt pullo sulgeda,tegi ta seda auto alla piieldes.Mina naerdes seletama,miks naisi sõjaväkke ei võeta - õrnema soo arvates laseb miinipilduja kui ümbernurgapüss,teiseks saavat nad käsklusest - pikali- valesti aru.
Ksenia sünnipäeva tähistamine möödus mõnushubases miljöös Berit kokakunsti parimate näidiste degusteerimise ning mõõduka alkonautimisega.Pojukesed kaifisid õnnejunnis moodsa lapsehoidja,tahvelarvuti seltsis kui road maitstud.Ei läinudki palju aega kui nende pere uus Chevrolet maandus meie pargimaasturi kõrvale Pargi tänava koduaiasillutisel.
Hiiumaale me weekendiks ei sõida,kuigi küllakutse kehtib -Mimmi Liizal pühapäev tööpäevaks juhtund.Ja esmaspäeval pean k.10.15 Viimsis taastusravi patsiendirivis seisma...
Olge teiegi julged,siis ei tunne hirmu,nagu tavatses öelda onu Aleks Salutaguselt.
Sulatõde rääkis tema suu läbi,kinnitab teie paadikapten
Neemo E Poldre

Thursday, September 1, 2011

EestiPoiss

Me liigume loogeldes loojangu poole...
See handorunnellik luulerida turgatas kõrvadevahele korra mullutalvel kui Mooni invakojas oli me grupi kunstikursuse tööde näituse avamine.Niivõrd hästi passis kujundlik messidz selle väljendamiseks kuidas mina koos saatusekaaslastega teise korruse koridoris üksteise kannul luukasime.Nüüdki oma kümmekond aastat invaelu elanuna adun,et sama võin iseenda kohta väita.Teen mis ma teen,sekeldan ja toimetan nuputamaks koos Mimmi Liizaga uut kööki.Tänagi käis Karuse Villu Rakvere köögimööbli firmast me vastset ehitust uurimas ja kõiki detaile täpsustamas.Terrassimeister Riido võtab hoogu üles,et aiaehituse kallale karata.Lubanud,et teeb piirdeaia vastavalt tänavalangusele astmelise nagu noorperemees Jensu sooviski.Nii siis läheb kodune elu pärast minu lõplikku loojangusselahkumist noorte radu pidi edasi.Ja minu osaks saab vaid pilvepiirilt uudistada mis ja kuidas.Kes rullib lahti markiisi vastvalminud terrassi kohale kui päike lõõskab.Vaatan kuidas sujub elu mu isamajas neil,kel õigus ja kohustus perekodu hinges hoida.Näen sealt ehk sedagi, kes leiab Maarjamaa metsade rüpest üles seitse musta meest,kes äsja põgenesid pagulaslaagrist,kus ootasid otsust - kas nad võetakse vastu siinsesse kogukonda,meie musta mure maale.Kus lausa hingevärinaga oodatakse,milline saab olema euroraha saatus.Päevameedia sedastas,et ehk oleks paslikum vaesemad riigid eurotsoonist välja puksida,tegusamail eralduda.Sest suurtest on täna ohus nii Prantsusmaa kui Saksamaagi,eruromajanduse lipulaev - või emalaev.Ekspankur Indrek Neivelt väidab juba tänases Maaleheski,et ees ootamas suuremat sorti inflatsioon.Mul selline karvane tunne,et pole peagi enam sellises suurusjärgus raha pangas,mida ta saaks pureda.
Jätaks siis selle maailma vägevaile nende mured
ja poeks pigem põhku.Homme selle sügise esimene suurkoolipäev.
Olge ja jäägegi terveiks,nõuab ja soovitab
paadikapten Neemo E Poldre
P.S.Kui vist tunaeile läksin ARKi oma äramüüdud pargimaasturit arvelt eemaldama,olles surunud pähe tumesinise kuldtriibuga tudengitekli,küsis keegi vene daam Tehnikaülikooli peatuses Kas teie oletegi see igavene üliõpilane.Ju vist,vastasin rõõmsasti.Rariteetne peakate pole pärit mu Tallinna Ülikoolist,vaid hoopiski Tondi vanavarapäevalt kuhu staffi viies ootas mind riiulil tuttuus ETKVLi Kooperaatoris valmistet tekkel.