EestiPoiss

Meeldiv hakatus
mu taastusravitsüklile oli tänasel nädala esimesel päeval.Kui Mimmi Liisa pillas mu kümneks Viimsi tervisekeskuse ette,kus akadeemilise veerandi järel oli põhjust kohtuda füsioterapeut Kaiaga,kes oli terane ja asjalik nagu mu eelmisedki kaks viimast -nagu Hiiumaa noorik Haapsalu neuroloogilises,nagu Evelyn mullu Adelis,kes olid täiesti tasemel ja asised tegijad.Nemad suutsid mu roosteläinud liigeseid väänata ja väntsutada ning liikumagi panna.Kaiagi tuvastas minu üllatuseks üht-teist mu jäsemeis millele rõhku panna ja teatas,et kui tema juhiseid järgin ja ka õhtuti teleri ees end õigesti liigutan,on lootust lonkamine lõpetada.Käe liikuvuse taastamise tarvis oleks vajalik hakata basseinis käima.Mulle hakkas tunduma,et terapeut saabki olla vaid üliterane noorik,mitte ninnu-nännu-neiuke,kes pühib hellalt mu pisaraid ja lohutab. Ennoke,kullake,mida küll kuri saatus sinuga teinud on. Pärast Kaiat tuli vanema tädikese parafiinisoojendus ning seejärel tumedapäise slaavitari tõhus massaaz,taustaks rahustav india mantramuusika- või vähemasti sellisena heliteos mulle tundus.Elamuse koos kaifiga sain hoopiski koduteel bussis,pärast head buffetlõunat maja restoranis Meritäht,kus pakuti sealiha Prantsuse moodi.Kooreklops juustuga, mis ahjus lihale pealesulatatult hästi maitses. Merivälja bussis olin tahtmatult tunnistajaks kahe vanema proua conversationile eileõhtuse filmi esilinastuse teemal.Katrin Lauri filmis Surnuaiavahi tütar mängis peaosa Mariat ehtne Avdjusko, kes oma rollis kimpus alkosõltuvusega.No see Avdjusko on ikka igavene joodik,tõeline alkohoolik.Mõtle ometi, mis ta tütrest niiviisi saab,kurvastas esimene proua.Ja tõesti,sõidab Soome külla ja joob ennast täis,ahastas teine...Võiksin pajatada tollest vaimukast bussiloost rubriigis Kuuldud kõnelusi näiteks meditsiiniajakirjas Kroonika, rõhutades Avdjusko tõetruud osatäitmist.Mis kukkus tal välja nii veenvalt,et anna olla.
Filmielamusi jagus sealtsamast eile ka mulle ja Mimmi Liisale,koos tõdesime,et ju on ikka masendavaid elusaatusi siin Maarjamaal.Päeva üllatusterubriiki paigutaks sellegi,et samas Viimsi ravilas avastasin tõelise rahvuste sulatustiigli,lausa kohakese Pieni Suomi,kus sadu pensionäridest põhjanaabreid puhtas ja meeldivas keskkonnas terviseparandusprotseduure nõutamas.Mulle meenusid aga miskipärast kohakesed Little China,ka Malenkaja Rossija kusagil Brighton Beachil,kus omainimeste-kaasmaalaste oaasikesed.Ja mis eriti üllatav,kümned slaavitaridest põetajannad ei teinud teist nägugi kui oli vaja patsientidega suhelda,puhua suomea.Miks on Savionu abilisel,sm. Mihhail Kõlvatul vaja tõestada,et vene inimene ei suuda keeli omandada. Suudab,ja kuidas veel.Lõunaeestlane ei saaks nende keeleoskusele lähedalegi.
Inimvõimetel pole piire,seltsimehed.Nii jääb mullegi võimalus juhinduda Kaia näpunäidetest ja panna piir oma longatustele.Liipamisele kui soovite.
Parimatega - ikka ja väsimatult teie
paadikapten Neemo E Poldre