EestiPoiss

Ajaleheuudis
selline on,et telefonifirmad koorivad kuutasudena rahva taskust miljard krooni aastas.Püsitasu olevat telefonivõrgu väljamõeldis egaõiglase lisatulu saamiseks - võrguga ühendamine ja ja ühenduse säilitamine on ju liitumis-ja kuutasude mõte.Mobiilsides toimib võrguühendus hoopis raadioside abil,hooldamistvajavaid liine ju pole,kasutatavad mastid pluss tehnika on töökindlad. Kuumaksu nõutavat seega mittemillegi eest.Halb eeskuju on nakkav - ka Eesti Energia üritas mitte ammu kehtestada ampritasu,viidates analoogsele telefoni püsitasule.
Ahne oravarahvas,Elu Peremeestest eliitkodanikud ent naljalt rahast ei loobu.Toon värskeima näite.Neli firmat eesotsas Paekivitoodete Tehasega kaebasid kohtusse keskkonnaminister Keit Pentuse,kah orava.Sest too daam peatas keskkonnamõjude hindamise ajaks kaevamisloa Nabala karstialal.Tuhala nõiakaevu piirkonnas.
Remark.Raju sügisvihma tõttu jätsime Mimmi Liizaga ära retke seenemetsa,väisasime hoopiski Bollywoodi, kus Berit asendas Türki reisinud Kadi-Liisi.Pikal tänaval autos oodates ning vanalinna ründavaid turistihorde uurides tekkis mõte,et miks ei toodeta laigulisi, lausa militaarseid nn. NATO vihmavarje.Sellise võiks saada nö lohutusauhinnaks sõduri pruut,kes saatnud armsa poltfriendi kodumaad kaitsma,miks mitte ka sõdurilesk,kelle mees hukkus minu ja sinu vabadust kaitstes Hellmans,i kõrgustikul.
Positiivsel lainel ka - Tallinnas on loomisel uus sotsiaalne töökoht.Õpetaja abiline nimeks.Too tähtis ametimees märgib puudujad,tagab klassis vajaliku korra,abistab neid,kelle emakeel pole eesti keel jms etc.No huvitav-huvitav.Kust see palgaraha siis küll võetakse. Äsja peeti Haridusministeerimi pealinna esinduse ees õpetajate meeleavaldus,kus nõuti õpsidele inimväärset palka.Raha siis ikkagi on.Mitte nagu väidab minister Aaviksoo - on vajalik tahe,aga money netu.
Ajaleht,meie juht ja õpetaja ning kollektiivne organisaator kinnitab,et 60-aastaselt läheb elu jälle ilusamaks.Miks ta,s ei lähe kui tarvilisi käibevahendeid vahel Jumal ise su,patuse,juurde juhatab.Kui pärast insulti virelesin invaabi riigitoetuse peal,tekkis vajadus müüa ära mu auto, vana ajalooline Mercedes-Benz.Poolt miljonit, nagu ennistatud auto eest saanuks, muidugi loota polnud,aga sinnakanti see rahanumber siirdus.Ja tütrekese sajatuhandeline pulmapidu ning pere järgmine pargimaastur said rohelise tee sellesama nö elutööpreemia rahasumma eest. Poja pulma katteks kustus mu musta mersudziibi eluküünal.Selele järgnes taotletud tõlkestipendium Rahvuskultuuri fondilt,siis mu ellujäämisboonus tädilt ja tädimehelt,mille najal liigub projekt Kodu Korda.Kas oma uut kööki,terrassi ja autovahetust muidu üldse välja veaksime, kahtlen. Nii et õiget juttu vestate, mu ajalehetegijaist kolleegid.Pärast kümmet virelemisaastat on elu tõega värvilisemaks tõmbunud.
Kel veel selliseid tähelepanekuid,võtke ühendust,palub
teie ustav paadikapten Neemo E Poldre /Nimi muudetud AK kultuuritoimetuses/