EestiPoiss

Justkui kaevu oleksin vaadanud
ütleb vene vanasõna mu eilse kirjutise alguse kohta.Kus oli juttu keemilises puhastusest ja Manitski maniskist.Sest tänane EPL tõi ära sullerdusi paljastanud ajakirjanik Dannar Laitmaa vabanduskirja. Lausa pärlina joonisin alla lause-Samuti ei saa keegi kunagi väita,et Kaasik vestluse ajal seda tõsiselt mõtles.Tohhoo till ae,miks Herman Simm,Kaimo Järvik ehk kasvõi Anna Maria Galojan ei tulnud nii geniaalsele mõttele.Esimene ei mõelnud sugugi tõsiselt,et parseldaks Kremlile NATO saladusi,teine ei võtnud tõsiselt kohtutäiturilt saadud rahapakki ning ega glamuurineiu krabanud miljonitki mitte päris tõsiselt.
Tõsiselt tean mina vaid üht- ühelgi nimetet kolmikust pole juuraharidust,suurt rahakotti ega mõjukaid sõpru,kes isegi prokurörile vabandussõnad ette ütleks...
Jätaks selle maailma vägevaile nende mured ja siirduks tõsisema teema manu.Keelekõrv on mul valvas tänu korüfee Henno Meristele,kes oli enne EAL e meie ajakirjanike liidu keelesektsiooni esimeheks kasvamist sünnipäraselt vürst Merkulov,lausa sinivereline kui tahate. Ja tema juba teadis,et vene toorlaen loetud minutid on russism,eestlane ütleb selleasemel hoopis mõned minutid. Sest kes neid minuteid ikka luges,mäletan hr.Meristet ütlemas.Ning iga kord,kui näitavas või kõnelevas meedias seda väljendit trehvan -nagu täna saates Stop Allan Muuk, meenub otsekohe Pikal tänaval seitsmekümnendate lõpul me liidu keelekoosolekul kuuldu.
Nädala viimane tööpäev kippus tooma paksu pahandust.Taastusravist vaba päeva pidin kasutama ehitusprahikonteineri vastuvõtuks kodumaja ette alates k 15st.Firma Veolia sohver ent otsustas Hiiul maanduda tunnike varem.Kuna mina viibisin sedaaegu alles Nõmmel Ergo kindlustuses ja laekusin taksoga kaheksa minutit hiljem,oligi käes ahastuse aeg -pirakas jube raudkolakas oli paigutet tuliuuele ja kallile kivisillutisele noorte uue maja ette.Arvasin,et meile karistuseks selle eest,et tänaval vaba platsi ei olnud ning kedagi kohal polnud.Ainult vaenlane või diversant sai mõelda,et paras neile -küll ma koormaga konteinerit autole sikutades nende aias tee pahupidi pööran.Kurb olin täiega kui prahikontorisse abipalveks helistades mu mobla töölepingu üles ütles. Sain selle siiski akut sättides töökorda ning hommikul saabuski kohale päris intelligentne vene nooruk,kes lausa kirurgi hoolikusega sinise kolaka kiviparketilt oma auto raamile vinnas,et tänavale õigesse kohta paigutada.Ja oh seda õnne -isegi sillutis jäi kahjustamata kui mitte arvestada üht esimese veoki tagaratta tehtud väikest muljumislohku. Õnne oli mul ka kindlustuses.Kus tädike tahtis lajatada hinnakirve mu rahakotti ning seoses autovahetusega lüüa kvartalitariifiks 35 raha senise 18 asemele.Miksnii,olin mina uudishimust ärevil.Aga teil on ju nüüd UUS auto,lausa kiljatas ta rahasaamise-rõõmust.Kahju, et üldse siia tulin,olin konkreetne.Lähen koju ja jätkan senist lepingut eelmistel alustel,unustame selle uue hoopis,kuna regnumber ja automark on ju samad...Tädi tuli hetkega mõistusele ja pakkus,et teeks siiski 20 raha kvartalis,millega tuligi mul leppida.Kui langed maanteeröövli ohvriks,pole ju palju valida.
Kas Viimsi SPA ette asfaldile varahommikul pudenenud alkonaudile valikuvõimalusi pakuti,ei tea väita.Sest vallas toimunud turvalisuse päeva puhul olid kohal tugevdatud politseijõud kes sealsamas ületee koolimaja ees ka pääste- ja kiirabiautosid,elustamisvõtteid ja koduse vara kaitset tutvustasid.Nii jäigi arusaamatuks kas see perfomance padujoodikuga oli päevakavas demoesinemisena või mendiameti rutiini element - noppida üles võitluses alkoholiga langenuid. See selleks.Jensu tänane töövõit oli prahikottidest vabastatud õu ning konteineritäis ahju- ja aiapostikive.Soojaallika päevad said loetud.Aastast 1959 me peret ustavalt teeninu sai lõpuks puhkama.Jupphaaval ja surmväsinult,kuid siiski.
Annaks Taevaisa,et mul võimaldataks lahkuda ühes tükis...kuni Pärnamäe grill mu patuse keha pärib.Tões ja vaimus seda uskuda üritav
teie paadikapten Neemo E Poldre