EestiPoiss

Kommunikatsioonistrateegiast
praktikani oli tänase projekti Teiste Sõnadega vähemuste meediagrupi koolituse teema,mille viis läbi NataljaKitam,meediategevuse taustaga ning hea ettevalmistusega daam. Rotermanni kvartali klaaspaviljonis see toimus.Kuhu meie, pool tosinat õppurit, olime palutud Samsungi klaastelgikesse,mis oli kui kasvuhoone oma väljanägemiselt ja sisetemperatuurilt. Neli tundi hoogsat õpitegevust möödus kui linnulennul.Polnud ma kunagi näinud lahedat spiooniaparaati Kodak koodnimega pocket camcorder, mis oleks teinud õnnelikuks isegi superstirlitzi pärisinimega Herman Simm.Selline moblasuurune vidin salvestab videofilmi või foto ning jäädvustab samas ka patsiendi hääle.Õppisime,kuidas intervjuuohvrit õigesti kaadrisse tabada ning millisesse inimtüüpi ta lahterdada et tulemus saaks filigraanne.Sest kinesteetik,audiaal,visuaal ja diskreet - nad kõik vajavad eri viisil käitlemist, mis siis veel  lähenemisest rääkida.
Eriti huvitav oli minule ka pressiteatega seonduv teooria ja praktika.Oma loomulikust intelligentsist olen sedaliiki tarbetekste sünnitanud,järgides kättesattunud eeskujusid ning Tartu Ülikooli rotaprindiväljaandes ajakirjandusõpikut,mis valmis kusagil kuldsete kuuekümnendate lõpul.Täna ma toonasest teooriast enam suurt ei mäleta kuid ju midagi nihu ei pannud kui Belestas ja Fordi Keskuses ning hiljem ARKis selle tööga leiva lauale tõin.Isegi vorstita ei pidanud pere läbi ajama.Marketing ja reklaam olid samuti mu lemmikratsud, mida nüüdsel teadmiste omandamise perioodil tihti taas läbi võtame.Huvitav,et päevast päeva seda tööd tehes ei tekkinud kellelgi küsimusi ega probleeme minu tegemisi ja autoesitlusi nähes,ju siis niivõrd oskuslikult ja enesekindlalt ning tulemusrikkalt sebisin.Nagu ise hiljem kommenteerisin-pingutasin enamat seetõttu,et tajusin-  muidu tulevad vastava eriharidusega kutid mulle kuklasse hingama.Aga mina pean neist parem olema, mul ju kolmelapseline peregi toita.
Oivalise ajakirjanduse preemiale kandideerinuks nüüd minagi,kui viitsinuks mängida uurivat ajakirjanikku ning tuvastada Päästeameti tippjuhtide salasobingud Scania tuletõrjeautode tootjatehasega,mis välistas alles hiljuti teiste markide sisseostu.Kui käisin keskses pritsikuuris pakkumas Euromazi paakautosid,mis saksa mootorite ja sildadega ning vaid kabiin ja veepaak olid Leedu tehase produktid,olin kergelt solvunudki. Vähemalt pool miljonit krooni soodsam veetsistern tooks sama edukalt tünnitäie kohale,kuid salalepingud ei lubanud soodsat kõrvalostu teha.Nüüd on siis parem üheksa pritsikuuritäit päästjaid vabale jalale lasta,sest rahad lännu. Nagu ka minu preemiaraha,kuus ja pool tuhat eurot.Eks tuleval aastal pean end parandama kui tööga rikkust koguda tahan.
Mis õnnestab teid,kas raha või suurem summa
küsib paadikapten Neemo E Poldre