Sõja nad võitsid
aga lahingu kaotasid,mõtlesin ma eilsel Meriton hotellis peetud taaskordsel klubi Impressum avalikul kohtumisel, kuhu oli palutud esinema Igor Korottcenko,Moskva ajakirjanik ning Putini punast lipsu kandnud sõjandusteoreetik.Kes suunati Lennu-nim. aerodroomilt tagasi Kremli lähistele,kust ta oligi aeroplaani pääle siirdunud, et veeta Tallinnas nädalake pärast meie meediaklubi üritust ning kohtuda sõpradega,kuna on sündinud Riias.Miks ma nimetan eilset Skype,i kaudu esinejat sõjandusteoreetikuks-sest ta valdas hirmpalju infot ekspunavene armee kohta kuni detailideni,kuidas elab reasõdur täiesti tavainimese elu,ei laku kasarmu põrandat ega küüri hambaharjaga välikäimlat.Ei käi toimkondades ega kasvata sigu ja veiseid väeosa alal vaid õpib seda va sõjaasjandust terve aasta jagu,käies nädalavahetustel vabalt uvolnenies, puha tsiviilriides. Tohib omada spordivarustust ning selle tarvis vaba aega. Täielik ulme,ma ütlen,olles ise kolm aastat õuduste armee traaditagust vintsutust näinud.Igoril olid teada ka kogu vene armee tänased palganumbrid alates polkovnikust ja lõpetades rjadovoiga.Kes teenivat 3500 USD igas kuus
Lahingu kaotasid,tuumasin selle tagasisaatmise kohta,sest KavaladPoisid olid täitnud vist PMi käsku ning arvanud ajakirjaniku spiooniks,tühistades poisi Shengeni viisa paari uhke pastakaristiga üle ta passi.Mis nad siis käivad meie õue peal luuramas,mõtlesid ilmselt ka paar erariides optimisti,kes pessimistide saalitäie sekka olid eile õhtul kindlasti pugenud...Ega külalisel midagi tegemata jäänudki peale võimaliku kohtumise vene luure residendiga Pika uulitsa saatkonnas,arvasin ürituselt koju naastes.
Siseministriga kontaktivõtt ei aidanud pahalasel riiki siseneda,kuulsime eile õhtul.Järelikult on Polpol üle pea kasvanud,arvati pressiklubi kõnetoolist.Minu arust on hoopis jamad nende poiste endi kaadrivalikuga,sest iga afääriga lõikavad nad viimasel ajal näppu ja kogu kamp tuleks saata Narvasse korda looma ja vene neiu Varvara mõrvarit otsima,siis tõuseks Kapost mingitki kasu ka.
Mõnel mehel oleks kasu auto valdamise oskusest, kui see kruusateel rullima hakkab.Nii mõtlesin hiljutise saate Kodutunne aegu kui Saaremaa autoavariis halvatud ja vaesevõitu mehele kaamerate ees koju treeningsaal ehitati. Mõttes imestasin ennast, kes ma 17-aastasena istusin rendiauto roolis.M-407 arendas kiirust kuni rubla 20 või veits enamgi,kuid püsis teel vaatamata kitsastele kõrgetele rehvidele.Ei rooli- ega pidurivõimugi,polnud keegi kuulnud turvavöödest ega Airbag,ist.Kuid juhi kõrvadevahel polnud kohta tuulehoogudel.Ja nii püsin elusa ja tervena tänase päevani.Sest libedatunnetus algab sohvri istmikust.Kui auto kipub esimeses kurvis nö käest minema,kergita telliskivi gaaspedaalilt.Ja pööra rooli külglibisemise suunas, kui auto on tagaveoline, ning oledki pääsenud terve nahaga lausa koju.Kuhu too õnnetu saarlane mitte ei jõudnud.Vaid lahkus üle kurgi lenduläinud autost läbi katuseluugi.Kurb,kuid kodulähedased kurvid olgu ikka nii peas,et kolm kuni viis promilli su ikka treppi toovad.Vabandan kui loo peategelane oli 7 aastat tagasi täiskaine ent juhtimisoskus kaunistab mehepoega, selles olen enam kui kindel.Olles ise autokooli läbinud koguni kolm korda/sic/.Lapsed küsisid väikseina küll naerdes,et kas esimesel korral ei saanud selgeks.No seleta sa hing neile siis,et lisaks kolmanda liigi loale huvitas mind palgataseme pärast teinegi,et saaksin õppida sõiduõpetajaks.Mis oli huvitav amet kuna võtsin aastajagu aega kutsekaaslusekorras vastu sõidueksameid.
Millega teie oma elupäevad põnevamaiks vormisite
küsib paadikapten Neemo E Poldre
Tuesday, May 8, 2012
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment