EestiPoiss

Selge märk
ert oravarahvas teeb vaid enda klannile passivaid seadusi.Just tuli ilmsiks, et väidetav rangestatud kütuseseadus lubas justkui enda tarbeks soetada rongitäite kaupa juba maaletoodud autokütust.Ja nüüd tulemus käes-nelja miljoni euro eest on riigile tasumata aktsiisimaksu.Kas pole klaar,et see nihverdamine oli juba kelmide tellimusel seadusse sisse raiutud-no kellel siis oma tarbeks kulub nii kohutavalt seda va põlevat.Minu järeldus-seadusepügalaid saab asine inimene osta nagu Nõmme turult hapukurki.
Teine kivimürakas valitseva partei kapsapeenrale on veelgi kurvem-Kaberneemes süttis maja,aga paljukiidetud vabatahtlikud tuletõrjujad ei tulnudki asjale.Pooltunnikese pärast tuldi kaugemalt, õnneks saadi juba tulest jagu. Millest ma sellist olukorda ette nägin,Sellest kui 90-aastase ajalooga Eesti priitahtlike pritsimeese ühing kellegi harrastusministrist päevapoliitiku poolt kutustati,jäi pika ajalooga pritsimeeste asemele tühjaks põlenud auk.Ja kui mullusügisel kutselise tuletõrje tapmise otsuse pääle pajatati nende asendamisest vabatahtlikega,levis see legend meedias kui igakevadine tava e. kulupõletamise suits,mis kevadtuules hajali lendab.Mind riivab see teema koguni lausa mentaalselt.Sest mu emaisa Anton Miir oli kutseline tuletõrjuja kolmekümnendail Narva-Jõesuus ja ma koolipoisina vabatahtlik pritsur Nõmme komandos kuldseil kuuekümnendail. Oma kooli rühmas sai käidud kõiksugu võistlustel küll lahinghargnemises küll kantava käsipritsiga märklauatabamises. Punaarmees viis sõjatee mind uuesti kisklusse punase kukega-kui ma sattusin 57.õhuarmee pommilao tuletõrjedepoosse,kus minust sai ZIL-164,pärast ZIL-157 juht omaette majakeses paisjärve kalda pääl.Olime tuletõrjekuurordis,nagu ma kodustele kirjutasin.Praporstsik ja ülem oli meil Mihhailov,kes varastas kõike,mis väeosas silma jäi.Tänu temale oli ma üks neist,kes aitas kaasa N Liidu lagundamisele,õõnestades vene armee materiaalset baasi.Mida kõike minu punase auto voolikusektsioonides Ukraina külaelu rikastamiseks väeosa 21068 traataia taha ei sattunud. Toidulaost 50 kg jahukotid ja leivad-saiad,külmutatud kalad jms mis kõik sõdurpoiste kõhu kõrvalt pihta pandud.Mis mind eriti riivas -pätsatud okastraadikerad kriipisid mu hoolikalt värvitud siseviimistluse,mida pedantne Mihhailov alati kontrollis.Jaburaim oli tal see komme,et oma valge taskurätiga libistada piki poritiibade sisepindu,väidetavalt kontrolliks,kas auto on pestud /sic/. Mind kui kaasvarast võinuks ikka sedavõrd aktsepteerida,et ajupuuderdamine ära jätta.Kes ja kuidas on teie ajusid puuderdanud
küsib paadikapten Neemo E Poldre