EestiPoiss

Liikuvale rongile
pole mul mõtet hüpata,tuuman eilse sissekande kohta. Oli ju minu insuldijärgseltki pärast 2002.a. pakkumisel mind huvitav ametipost - juhtivtöötaja Soome suursaatkonnas Tallinnas. Otsiti neile autosohvrit.Ja minul just aastaid olnud laitmatu renomee,nõutav keeleoskus ning juhi kategooriad ABCDE.Liikuva rongi all mõtlen siin kihutavate aastate rodu,mis ei lase enam joosta võidu nooremate meestega. Aga kas peaksingi,tuleb endalt küsida.Heita pilk passi ja peeglisse. Igale vanusele eakohased tegevused,nii tulebki end sundida rahu raamidesse nagu Karlsson katuselt.Niipalju peab ikka nutti jaguma,et liiga kõrgele ei roni-kukkumine saab olema vist mulle fataalse lõpuga.
Aga Arterist loen Ansipi potentsiaalseist portfellipärijaist.Varumängijate pink pole just lühike, kuid mitte muljetavaldav.Michal,Paet,Pentus,Mikser,Pevkur ja Ratas on listil.Loen Priit Pulleritsu tabavaid kommentaare ja adun ühisnimetaja päritolu,kui kirjeldatakse Ansipi ja Savisaare keskkomiteelikku juhtimisstiili Mina tean ja mul on õigus, mis on minu silmis lausa puutinlik,sest kõrgem parteikool süvendab ja lihvib kõigis leninlikku hoiakut.Pevkuri miinusena on esile tõstetud oskust inimesi lollitada oma sõbraliku väljanägemise ning sileda jutuga.Mina loen siit ridadevahelt välja hoiatuse - ära vaena vaegurit.Maripuue just puudega inimestel libastuski.Mind ei tohiks mu halvatus küll segada kui tahaksin potipõllumeheks hakata. Eile nägin ETV-s saadet,kus õpetati aknalaua-aiandust.Millist maitse-ja muidurohelist koduses pisiaiandis hinge ja silma rõõmustamiseks mulda pista.
Kasvatuslik momentki tekiks juurde kui kutsuksin Sebastiani ja Patriku oma tegevust jälgima. Kuidas pistan seemnekese turbatabletti ja selles kaunis taim sirgub.Pojukestes tärkaks veelgi isukam huvi looduse vastu,mis juba ilmnenudki kui nad koos Mimmiga lillekesi aias pottidest ümber istutanud.Me elutoa maani lilleaken vastu päikest on kui pool kasvuhoonemiljööst juba olemaski. Lisaks on meil esimest suve ootel avar terrass,mis enne tubli ehitaja Rido lõplikku kaotsiminekut õnneks valmis sai.
Arteris on persoonilugu kunstnik Valli Lember-Bogatkinast.Mulle seitsmekümnendaist tuttavast daamist,kelle juures käisime koos kolleeg Harri Kõrvitsaga jaaanipeol,kui Karepal südasuvist weekendi veetsime.Lõbus ja lahke proua,kel tavaks lõbusa pööripäevapeoga võõrustada oma suvekodus kogu Karepa rahvast.Täielik küla hing,võinuks öelda.Vitaalne daam on täna juba 90 ning usun,et kui suvel Vihula kandis Toomas Kõrvitsa pool maandume,on meil kaalukas põhjus korraks Karepale põigata,et pr Vallile terekätt pakkuda ja külakosti viia.Tal ju alati nii siiras rõõm näos kui keegi vana tuttav läbi astub.Millega rõõmustate teie omi häid inimesi
küsib paadikapten Neemo E Poldre nõudlikult
ja ootab õhtuks esmavisiidile tütretütrekest Annat koos vanematega.