EestiPoiss

Välkvalge hetk
mind täna hommikukohvi juures tabas.Kui lugesin,et mitte keegi ei suuda takistada riigilt kogujate palgatõusu,mis teeb kuus kokku oma kolmsada raha.Just niipalju saab enamus meist pensioni,paljud vähem töötutoetust. Asi pole mitte rahas,vaid eestluse kestmajäämises. Mille nimel paljud enda väitel vanasti komparteissegi astusid.Täna tuleb tõdeda,et üsna samal eesmärgil ka nüüd parlamenti, loe- riigilt kogujate sekka pürgiti.Sest sel mäel,et mitte öelda tammsaarelikult, millisel, jäävad inimesed ellu,mitte ei sure nälga oma tööga teenitud nappide pennide najal.Miskipärast usun,et haugimäluga valijad taas oravad pumba juurde hääletavad, kui see aeg käes.Lihtne selgitus on tulnud psühholoogidelt e nagu vene inimene tabavalt ütleb - psihhidelt. Sest iga inimene tahtvat ikka püsida võitjate poolel. Kommuniste me ju ei armastanud, ega ju.Aga ei nad äratanud ka võõristust.Tulid,tegid ja võitsid. Hüvedejahil paljud end nendega sidusid,nagu mäletan.Ent hea koduse kasvatusega inimesed nagu mina suutsid sellest parteist hoiduda.Kohandusin mängureeglitega,aga kolme tilka verd ei loovutanud. Joodikuks ega dissidendiks ei pürginud,kuigi paljud kasutasid just neid liine eneseteostuseks. Täna noid türmilaagreid veel alles hoitakse,kus tuntuimad vastalised nagu Kukk,Niklus jpt. oma traaditaguseid pikki päevi õhtusse veeretasid.Punategelasedki veel võimul nii meil kodueestis kui idapiiri taga,minetea,millal jälle Permlagi endine täisvereline elu saabub,uus tapikonvoi kohale jõuab. Näe,juba kutsubki eesti massimeedia kesikupartei vastalisegruppi dissidentideks.Kas see on pelgalt kõnekujund,peab näitama aeg.
Aeg näitab sedagi,kas väiksemate päästekomandode kinnipanek on Stenbocki poiste õige otsus,kogu lootus jääb mitmelgi pool priitahtlikele pritsimeestele.Aga miks siis loobuti ammu, juba paar aastakümmet tagasi üldhariduskoolide noortuletõrjujate kasvatamisest ja treenimisest, jäeti ära nii populaarsed omavahelised mõõduvõtmised.Traditsioonid raiuti lausa juurelt,nagu mäletan. Praegu kahtlevad paljud,kas vabatahtlikud tuletõrjujad suudavad ikka kogu töö raskust kanda.Oleksime järelkasvu eest hoolt kandnud,julgeks minagi loota.Sest ise koolipoisina seda harrastanud ja hiljem punaarmees konksredeliga mööda treeningtorni seina üles kribanud.Ja maastikupritsuauto ZIL-157 kahetonnisest mahutist mootori abil vett andnud,kui mu meeskonna pealik ja neli võitlejat joajuhtidena voolikuid hoidsid.
Minevik on see,mis meid lahti ei lase.Ja sunnib ikka ja jälle tuleohutuse,punase kuke pääle mõtlema.Ühel ilusal päeval kutsun korstnapühkija,kui Jensu on teise korruse korstnalõõriava kiviga sulgenud,kust vana ahju lõhkus.Ja seejärel ostan Tamrexist kummassegi elamisse tulekustutid,mida meil täna pole.
Sest kes veel peaks selle peale tulema kui mitte mina,staazikas vabatahtlik ja ligi kolmeaastase teenistusega põhipritsimees.Tänane erruläinud paadikapten
ikka teie Neemo E Poldre
P.S.Imelik küll,punase minevikuga meestel on ühised mõtted-
just tõotas sm Putin pühalikult oma seltsimeeste ees,et
tema valimisel presidendiks jõuab Venemaa viie arenenuma riigi hulka
Deja vu/kus ma seda küll kuulnud olen/