EestiPoiss

Õhtust,kõik see mees(ja naine) !Hallpea-rebane muljetab otse Tallinna Ülikoolist:No olen ikka plixide kooli sattunud.Eile õpetati meile ühel kommunikatsiooniloengul,et ärge jätke tööarvutisse meilisõnumit:Pea ja kõht valutavad,sest on päevad(?).Lahkute töölt,jääb see sisse ja uus töötaja loeb.Täna sädistasid mu naabrineiuksed auditooriumis,et on selline kollane peapael,mis muudab juuksed õlgkollasteks ja teine vastas:mina pesen shampooniga mis teeb hõbedaseks...Pidin äärepealt vahele pistma,et mina ainult sellega pesnud-ja kae nüüd tulemust...Päris eht plikade kool ikka-mehepoegi näed tunni kestel koolipeal saja tibi seas üht-kaht,kui sedagi.
Ja kõik daamed kuidagi argised,mittemeeldejäävad.Säravaid isiksusi justkui polegi. Et vaataks ka ühte,kes hallist massist kõrgemale küünib.Aga ju olen elus liiga palju silmailu lähedalt,pressiesindajana korraldustiimis töötades näinud:kõik need Miss Estonia ja Balti mere missi valimised - ühtekokku üheksa keissi pluss lokaalsed,Eestimaa eri paikkondade missicontestid... Elu on ilus,kuni ilu on elus,öeldi vanasti.
Ju siis.Meenus ühe koolipõlvesõbra jutt.Kooliekskursioonil majutati ühel õhtul Leedus ühe koolimaja klassituppa põrandale oma magamiskottidesse unele.Hommikul ärgati naerulagina saatel.Klassiseinal oli liistude peal vineertähtedega kuldselt kuulsad sõnad:"Mökitas,mökitas,mökitas".Lenin
Kes ärkas,see röökis naerda !Kõik ju möistsid,mis lennuka lause tõlge tähendas...Praegugi meenus vaid seetõttu,et suurkooli läksin tudeerima, mitte netisid uurima.
Ja noorõppur meil kah tubli.Karl Patrik juba uurib erilise hoolega oma raamatuisse kirjutatut.Eile pistis iga raamatu mimmi silme ette.Mis siin on,aga siin ?Täna oligi aabitsatund Mimmiga.Loeb tähti o-n-u.Mees,ütleb lõpuks(?)
Vahepeal lõbustas meid küsimustega.Mis see siis asi on?Tahtes teada,mis asi see siis on.Aga sõnade järjestus alles õppimata,siis juhtub.
Väike helesinine unistus tekkis mu ideepangas.Tahaks pojukestega sattuda sügiseaegu Palmsesse kus mõisa tõllakuuris teiste vanaautode seas hoiul mede pere endine reliikvia:Mercedes-Benz 290 Pullman.Mille juures saaks veel pojukestest pildi koos sellise autoga nagu mina ta Rünnole loovutasin. Et eluaegne mälestus kui seinale raamida. Aga mul ideid jagub -oleks vaid teostajat.Kevadel kui Beriti pildiga pannoo (ärimaja reklaam) Kristiine keskuse seina kaunistas.Rääkisin nooremaile pereliikmeile:tehke palun Beritist foto seal nii et pilt temast jääks taustaks...Aga kus sa sellega.Ega,s profipiltnikku ju majas pole!
Kommunikatsiooninäide hommikusest liinibussist.Mingi habetunud näss, geoloog mu kõrval tahaks jutulõnga veeretada.Tema rahvusest noormees seisab ta kõrval,ratastega turukott ligi.Mis sul selle kotiga juhtus?küsib habe ühtäkki.Eimidagi,vastab kutt.No kuidas siis on,sealt otse tuled või?Ei kutt mõista millest jutt kuid kohmab et jah.Seened ikka kasvavad,küsib vana.Kus nad,s ei kasva vastab poiss.Ja mis on selle linna nimi mis otse Baikonuri kosmodroomi kõrval,pärib geoloog edasi.No miks ma siis seda Baikonuri ei tea,vastab nooruk.Absoluutne kommunikatsiooninäide, mõtlen.Sotsialiseerunud ja kollektiviseerunud rahvalt,minusugune ei alusta eal sellist mõttetut juttu tundmatuga.Teine maailm,mis muud.Aga kuulata lõbus. Olgu siis nüüd,kesköö kukkus.Homme jälle koolipäev, algab seminariga TA raamatukogus.Sain Simolt meili,weekendiks purjetab siia Tallinna.Vist põrutame Taaralinna ühte Ameerikamaa uunikumi lähedalt vaatama, mis maaletooja Tarmo Saare kollektsioonis müügil.
Head siis ööd,mida muud.
Endiselt ja järelejätmatult
teie Neemo E.Poldre