EestiPoiss

tervitab ja tõdeb,et vahepeal on taas hulk vett Läänemerre voolanud.Sai käidud koos Liizaga Heiki-Marju pool lõbusat,soolaleiva-weekendit uues ja ürgvanas "nukumajas" veetmas vanas kuurortlinnas Haapsalus.See Kalevi uulitsa vanemaid maju võib täie õigusega uhkust tunda: hoone on seest ja väljast kui nõelasilmast tulnud- alates tuliuuest kogu maja muldpõranda-alusest betoonist ning lõpetades väljavahetatud põrandate,mõnede uute seinapalkide ning renoveeritud välisvoodriga kuni tuliuue plekk-katuseni... Sisedisainist ma parem ei räägiks- sest nii viimasepeal see on.Majataguse varikko all maitsesime tuntud headuses hõrgutisi grillmeister Heiki repertuaarist. Lisandina pakuti Liiza ja minu poolt äsja Nõva metsadest toodud seentest rooga ja muud head-paremat.Õhtune jalutuskäik mööda uinuma jäävat Gapsal-nimelist iidset tsaaririigi suvituslinna, ja Une-Kati oligi liivaämbriga kohal... Hommikul silmad klaariks,kohvitass põske ja jälle Nõvale ning ka Vihterpalu seeneväljade manu. Jätsime meelde,et magus koht kilomeetrit poolteist pärast mobiilimasti kruusatee pealt üsna paremale metsa.Kus kuiva samblapõndaku peal liigirohked seeneplatsid ootamas.
No ega,s inime pelgalt korilane ole,kes vaid metsadest ja laantest toitub.Linnaski tegemist üksjagu.Korv noosi täis, põrutasime Tallinna Kiirabihaiglasse, kus Mooni Mamma oma mikroinsultist toibumas.Tervis suht normis oli,küllap peagi vormis ning taas kodumail toimetamas.
Õhtutunnid veetsime omas kodus suures pereringis,kus lisaks kodumaja nooremaile ja noorimaile võõrustasime ka Beritit-Eerot.Ja pärast poolpidulikku ühist nosimist sukeldusin oma uude koolipäeva.Muudkui uurisin ja valisin, milliseid loenguid täna kuulama peaks.Ning andsin oma arust parima kui tänase koolipäeva lukku lõin.Varahommikul miskit tarka koolimajas ei pakutud.Nii sättisingi end k.12.15 algavale loengule INFOOOTSING.ALLIKAD JA MEETODID.Mare majas,auditooriumis 134. Asi oli väärt kuulamist,aga kuidas eksamiks õppimine sujub,täna ei tea. Midagi segast küll polnud,kuid mahukas õpitöö ootab ees.Sama võiks öelda väga huvitava teema kohta Silva majas auditooriumis 318 : SUULINE JA KIRJALIK KOMMUNIKATSIOON. Üldiselt tundub,et mida ma ka ei valiks -ikka on põnev ja ülihuvitav ning üldhariv pluss vajalik.Juurde tahaks näppida veel Lotmani semiootikaloenguid ning rektor Rein Raua pakutavad ained.Kas kõik mu õpinguplaani mahub ning kuidas tulen toime,näitab aeg.Homme tahaks veel kaevuda teemadesse,sest neljapäev täis põnevaid loenguid.Mida tahaks kuulata-kaifida kohapeal.
Koolimajas kulgedes tervitasid mind mõned piigad,kes jätnud meelde,et lonkav päss nende kooliveli on...Neid on palju,mind ainult üks.Seepärast polnud mõtet kurvastadagi,et näkke esimesena tervitada ei märganud nagu dzentelmenile kohane.Onu Bella laulukest tahaks kohe parafraseerida: särtsakaid tudengeid kepsutab palju- nad meeste peale ei karju!Ja kuna oli teatud raskusi oma õppegrupi koodnime WRT-1 meeldejätmisega, nuputasin sellelegi kohe definitsiooni:Wana Rassib Täiega,Üksinda...Sest eks pean ikka omal jõul minema läbi mustade maa,nagu wanaste üteldi. Eero küll eile niipalju abistas,et mu tudengiparooli sättis Tallinna Ülikooli saitile. Muuga tulin ise toime.Aga vist kujuneb lähiajal omamoodi pähkliks oma tunniplaani kokkupanek. Ses mõttes,et kogemuse puudumise tõttu kulub aega mis hirmus.Aga see-eest jälle katsetuse võrra rikkam. Tegelt ongi nii,et ülesaamatut midagi ei tohiks olla-ainult humanitaaraladega maadlema peangi.Ja need mulle eluaeg meeldinud/istunud.Tahaks oma soome ja vene keele teadmiste testid ära teha ning loomulikult vaja englishit juurde toksida.Tase on nõrk mis nõrk,vana pagas põhjalikult roostes,nagu olen märkinud.
"Uni ei anna uuta koiba,"on mu uusim parool.Kargan üles juba k.7..8 kui vaja.Ja pole uneraasugi enam.Sest kesköö järel kustun põhku ära. Oligi vaja otsalõppi autotoimetaja töö asemel midagi muud teha,mis ajude puuderdumist väldiks ning tegevust pakuks.Koti peal pikutava penskari amet mulle ei passi teps mitte.Aga vat suurkoolis käimine on ühtaegu huvitav ja vajalik.Kui aus olla-ega suurt muud üle jäänudki.Kunagi mõni aasta tagasi pakkusin end Nõmme Majja spordiklubi administraatoriks,siis Pääskülla koeratoidu telefonimüüjaks.Kuna mõlemad tööpakkumised oma koduküla seitungist Nõmme Lehest avastasin,polnud personaliotsijail mingit kommet vastata kasvõi EI kui mina ei sobinud.Jälle ülikoolihariduse puudumine?
Jäme jama on küll.Ometi on iga kui viimase jobu otsingul nõudeks kas kõrgharidus võis selle omandamine.Ainult Selveri kärulükkkajalt diplomit pole veel küstud...Aga kui oled personalijuht ja sul vajalikud atestaadid eks siis käitugi vastavalt. Kas minus räägib juba maailmaparandaja ?
Kuigi kõige meelsamini oleksin kommunikatsioonijuhtimise eriala magister või dotsent,kes noori jüngreid utsitab.Las nemad siis muudavad selle maailma paremaks,inimsõbralikumaks,arukamaks ja murevabamaks.
Selle mõttega täna oma mäejutlusele punkti väänakski.
Head und ja lehva-lehva !
Muudkui teie
Neemo E. Poldre
Kes sai eile oma gunstiõpsilt Aive Metsalt ilusa kirja pisipoju pildiga ning fotomeenutustega Invaliidide Koja gunstikoolist,kuhu tahab naasta sügisel oma filmiõhtutega.