EestiPoiss

pärastlõunatervituseks käe ulatab kui noor paadimees...Ja kukub muljetama kuidas ta suurkooli esimene,eilne päev kulges.Hakatuseks lahkus Une-Kati juba tunnike enne äratuskella ehk seitsme paiku.Ja tunniga olidki kõik toimingud tehtud:hommikuamps ja kohvi,kosmonaudi toit ehk tabletid,ise pestud-kustud-kammitud.Kuna neljapäevaga tegu,sain mahti kohvitassi juurde Luigepoju Expressenitki nautida mis mulle nädala suurim kaif on.Liiza pillas mind sündsalt pooltunnikesejagu varem Uus-Sadama 5.Stardiks kuulasime pärast vaegurtudengite infotundi ära rektor Rein Raua loengu Teadmised,mis üksjagu uudselt ja põnevalt kõlas. Pinginaabriks tiba enne algust sisse astunud klubikaaslane Andres Haamer koos poja Märdiga,kellele mul oli kogemata õnnestunud kohti hoida lausa teises reas.Sealt siirdusin bakade referent-toimetaja infotundi,millele eelnes üldine õppeinfo koos uute suurkooli meiliaadresside ja -paroolide kätte ulatamine.Päris palju asju sai klaariks,ka anti kutse tulla 9.sept. kooli teeõhtule teiste rebaste ja rebaseplixidega tutvumiseks. Peaks ikkagi minema et sisse elada.Kuigi säravaid siresäärseid justkui ei silmanud.Aga pole hullu -jääbki rohkem aega teadmistesse süüvimiseks.Koolipäev lendas linnutiivul-märkamatult oligi saanud hommikuse kümne asemel õhtune viis see kell.Ja aeg koduteele asutada.Ja kui varemalt oligi hinges kerge pelgusevirvendus-et kas jaksan ja suudan pärast koduseinte vahel veedetud kümneaastakut terve päeva vormis püsida-siis oh imet!Mitte mingit väsimusemuretki nahavahel.Ja järjest sibatud ühest auditooriumist teise , nuputades,kus küll järgmine lisakatse toimub? Usun täna tões ja vaimus,et kui tervise tase püsib kui täna,pole suurkool mingiks probleemiks.Miks hallpea alles täna kooli kippus,seletasin ühele assistendile veenvalt: et kommunistid ja kolm last ei võimaldanud varem tulla(?) Mis mõttega käia Tartu Ülikoolis,kus eesti filoloogile juba ettevalmistuskursusel kukuti jahuma kompartei juhtivast rollist ning sm.Puhmaskulmust isiklikult... Ning mind juhtisid -juhatasid vastvalitud tööteel Õhtulehes keskharidusega peatoimetaja Heino Dengo,väga asjalik ning tark mentor ja vaid kõrgema parteikooli karastusega asetoimetaja,Hiiumaalt minekihutatud parteivürst, alkohoolikumainega Aleksander Koel.Kui vastutavad seltsimehed said pukki vaid ustavuse toel,miks ei võiks/tohiks minagi kameeleoni mängida?Nii mõtlesin toona küll,kuid mulle selline life style ei passinud,jäin ikka endiselt ausaks vana Polbergi pojapojaks.Parteituks ja rippumatuks.Ning tänahommikuse uudise valguses olengi peaaegu küps end parteile maha müüma.Just selgitasin õeraasule et kui mingi partei lubab mind tõugata Bruxelles,i lihapüttide manu Euroliidu asjapulgaks,võtan otsast kinni ja vastan Reutersinstituudi kutsele tulla Oxfordi ülikooli 3...6 kuuks õppima aastail 2010-2011.Eelduseks oleks englishi vaba valdamine nii kõnes kui kirjas. Aga small talk juba praegu klaar -ning Tallinna Ülikoolis võiksin kohe haarata inglise keeleõppe võimalusest,mida vist alles teiseks aastaks pakutakse.Kui hull idee teostuks,saaksin väljateenitud palganumbri manu. Miska tagada oma Liizale heaolu,mille ta on ära teeninud.Võrreldes selle murekuhjaga,millest end tänasel päeval minusuguse invaonu kõrval läbi murdma peab.Õeraas elab küll omaloodud ideaalmaailmas,kui väidab:mitte partei ei saada sind Eurokomisjoni tööle,vaid rahvas valib(?)Ju usub tubli tüdruk sedagi,et rahvas valis/hääletas meid Euroliitu? Ja et mingile kujuteldavale rahvale on vaja euroraha enne kui Eesti on alla kirjutanud Euroliidu sotsiaalhartale?
Käisin päevapoole ka Liizal külas Tehnikakõrgkooli vastses lillepoes kus ta ühte töötajat asendas.Lilleneiu Liiza passis sinna kenaste kut vanastegi kui lillemeres lillekesena õitses.Floristina,noh.
Neiu Viktoria Ladõnskayalt hankisin Liizale eelseisvaks sünnipäevaks kena ja ihaldatud autoripühendusega raamatukese:Vene köögi eripära Eesti moodi.Kuna Anniki lillepoes läks kimbukesega veidi aega,jõudsin Viktoria juurde toimetusse kümneminutilise hilinemisega.Piiga trehvas mind juba uksel.Pärast vabandusi ja lillebuketikese üleandmist, mida tegin üpriski kohmetunult, hilinemise tõttu.Ei märganud kiirustades paberitki ümbert võtta,sest blond daam koos sõbrantsiga kippusid trepist üles raamatukest haarama.Kui naases,suutsin vaid kohmata :oled just sama kaunis kui pildil...kui ta pühendust vormistas.Olen nüüd väga rahul oma tembuga,et meilitsi suhtlesin eelnevalt.Ja et lähetasin just Viktoriale tänukirja koos suurte vabandustega,et ebadzentelmenlikult hilineda oskasin ja lilli paberist välja ei koukinud ja et korralikult tänadagi ei suutnud...
Aga olge siis ikka viksid ja viisakad
soovib teie Neemo E.Poldre
väsimatult ja järelejätmatult.