Kogu see nö õilis idee sai alguse sellest et rehepaplikule tegevusele sunnitud vaesem elanikekiht oli nuputanud väljasuremise vältimiseks omapärase päästerõnga - puudeastmega seotud pensioni. Et ikka kuidagi omadega välja tulla kui elad ääremaal ning tööpuudus lämmatab. Kohalik perearst ju hea tuttav ning asi see siis mingit tõbe nuputada, kui eluaeg tööd tehtud ning organism siit-sealt logiseb. Nii juhtuski et mõneski Eestimaa paigas rohkem kui pooled seal elajaist on mingi terviserikkega invapensionil. Statistika tõi selle seiga välja ning elu peremehed,need meie uusbojaarid mõtlesid välja kuidas selline kuritegelik ellujäämisviis välja juurida. Lahendust polnud eriti raske leida - ikkagi kooliskäinud inimesed.Tuleb võtta ükshaaval letti kõik need päris- ja pseudotõbised ning tuvastada kellest veel töölooma saab.Selle panemegi ametisse, loome talle võimalused, veame kasvõi riigi toel tööposti juurde.Noh,aga kellest asja ei saa, teda me alles vaatame mis teha.Senine töövõimetuse vormistamine oligi käinud liiga lobedalt-inimene esitas perearsti tehtud tõbise paberid ja vastav komisjon luges läbi ning kirjutas alla. Nüüd aga tuleb komisjoni määratud tohtril kohtuda iga haige persooniga isiklikult, sest enam pole nalja-riigikassa peagi tühi nagu Jälgimäe kiriku kassa pärast röövlite lahkumist.Täida siis veel auga oma vennalikku kohust ja abista vaeseid kreekamaalasi rahalise toetusega või osta kompanii jagu tanke kaitseks idanaabri eest.Kes varsti oma sõjamasinaga tagasi tulemas ning rullib meid kasvõi maa sisse...Miks teemale nii palju trükipinda pühendan-ikka oma kogemuse põhjal.Tahtsin ju minagi naasta oma liistude juurde ning pääseda inimestele ligemale-osta ringiliikumise tarvis mopoauto miska ülisoodsalt sõita siia-sinna.Käis kodus isegi invaspetsialist Astangult kes tutkis kas ja kuidas võiks minust,insultihalvatust taas asja saada.Tulemus oli positiivne ning minult nõutud dokustaadiports läks sotsiaalameti kõrge komisjoni lauale.Selgus aga et riigiabi taotlejaid oli kogunenud ülemäära palju ning teiselgi istungil tuli anda taas eitav vastus, sest raha ju pole.Nii on allakirjutanule klaar et kuigi aasta lõpus toetas euroliit seda invade töölepööramise kava soliidse summaga, on kõigi hädaliste tarvis pappi ikkagi napilt. Kes tahab uut puujalga,kes etemat karku või rulaatorit.Aga siin üks uhke vanem mees koguni mopoautot-longaku bussile või sõitku ratastoolis.Tema soovitud abiraha eest pane või igale lonkurile neli puujalga alla, saabki kiiremini tööle.
Punkteeriks tänase mäejutluse kellegi arvamusliidri, teadmamehe või selgeltnägija hinnanguga eesti rahvale-riigi elajaskond jaguneb kaheks,pooled on juba vähihaiged ja teised alles ootavad seda karmi diagnoosi.Ent on teada ka kolmas kategooria-mõned juba vähist tervekski ravitud.Nagu lauljatar L. L. või riigimeeste kõrge käsundusohvitser M.M. Need positiivsed eeskujud lisavad mullegi optimismi ja elujõudu,sest mulle määratud karm keemiaravi liigub täna tõusujoones ega ole suutnud organismi terveid rakke põrmustada, diagnostikaseade GDV by dr Korotkov näitab seda suundumust.
Sel positiivsel toonil lõpetakski täna teie paadikapten Neemo E Poldre
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment