Vanem generatsioon mäletab et maailma suurimaid terroriste, kikkhabemega sm Lenin hoiatas juba ammu et kuri kapitalism hakkab inimest röövima, nokkima, närima ja imeb temast välja viimase kui veretilga. Midagi oleks nagu märgata. Kust vanamees juba siis teadis et Viasat kukub kord euroliidu ja me riigi toel armutult televaatajaid lüpsma.Katuseantennid kaotati, tasuline tv tuli asemele.Kuid millise kvaliteediga - niipea kui taevast midagi pudeneb, mitte pisikesi poisse ega pussnuge vaid tavalist vihma või lund, kaob pildikastil digiboksil igasugune ühendus saatjaga.Eile juhtus see viimati kanal2 kui vaatasime Mimmiliisaga Pilvede all viimast kevadist osa.Kurat, küll teeb viha et rahvalt raha lunida ei häbeneta kuid tasuta kohalesaadetud montöör nentis rahulikult - Riias asuv saatja on nõrguke, sademeist signaal läbi ei roni...Reguleeris veidi me seinataldrikut ning teatas et ega midagi rohkemat ta siin teha ei saagi.Nojah,kui viga teada miks ma siis sagedastel vihmastel päevadel telerimaksuvabastust ei saa. Taaskord on keegi nutikas vene poiss ostnud kokku nii mõnedki teejupid arendusrajoonides linna ümber ning nõuab nüüd raha uusasukailt kes tahavad nö mööda temale kuuluvat erateed koju ja tööle/kooli pääseda.Kolm taolist lüpsifirmat on nutikas poiss registreerinud oma tänavaäärse garaaziboksi aadressile.Ja riik vaatab et see ongi O.K.sest julm röövkapitalism tohib ja peabki inimest röövima.Lisaks on ahnur ostnud omavalitsuselt ära ka ühe laste mänguväljaku ning pressib selle kasutajailt maksu välja.
Kas elasin imelisel ajal, mis on küll täna vihatud sovetiaeg.Kui isa sai laenuorjuseta ehitada perele maja ning mina kasutasin riigiautot aastaid ilma sõidupäeviku ning erisoodustusmaksuta.Laps sai alati lasteaeda viidud ning kõik mu suvised kalaretked Haaapsalu taha mere äärde või ühe sõbra juurde Hiiumaale ja teise kuti vanematekoju Sangastesse sujusid riigi bensiini ja tasuta autoga kasvõi kõigil nädalavahetustel.Kuulimiit oli küll mingi paarkümmend tuhat km kuid seda ei kontrollitud kunagi nii sain aastas kärutada maha oma sada kaksümmend tuhat koos peatoimetaja sõidutamisega Tõnismäelt tööle Ajakirjandusmajja ning päeva lõunale keskkomitee sööklasse.Kust tihti tõi mulle Marlboro originaalsigarette ning VAT69 whiscyt.Või kuulsat Poola likööri Zlota Voda ja muud, mis kunagi tavakodaniku haardeulatusse ei jõudnud.Jah olid ilusad ajad.Ning pole tähtis kaua sa elad vaid kui rahulolevalt sa elad.Nii väitis äsja Eesti kuulsaim selgeltnägija Marilyn Kerro ning temaga tuleb nõustuda nii minul kui sul,armas lugeja.Olin selajal tõesti oma noore eluga rahul mis rahul, sest mu mustal Volgal oli pulmasõitudeks pidevalt tellimusi.
Tänagid polegid hullugid sest kui Mimmiliisa marutab nagu äsja juhtus,saan mina vaid mentaalselt tugevamaks sest nii kenasti elatud aastad on suureks toeks.Kui olin paar päeva tagasi istunud terrassil ning pojukestega nautinud kevadvärskeid rabarbareid ning pärast muljetanud Beritiga skype,is rabarberikoogist ning õhtul seda kojusaabunud kaasale vahendasin sain marulise raevuhoo osaliseks. Kahju et ma salvestusega ei osanud tegeleda saanuks jutuubikusse armsa lõigu sellest kuidas üks naine märatseb kui temale rabarberist räägid.Mida kuradit,mina ei oska sellist kooki teha ja üldse kui ära kuivavad võime ära ka visata...see oli kõige leebem jutt mida kuulis tol õhtul teie paadikapten, ikka teie väsimatu, jaburatest saatuselöökidest mentaalset jõudu salvestav paadikapten Neemo E Poldre
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment