EestiPoiss

endiselt roosa ja rõõmus.Ning miks ka mitte kui saan kiita ilma ja inimesi ning tervise üle kurtagi oleks patt.Miskisugust põrutavat ega haigettegevat riket ju pole.Järelikult on kõik "väga viis". Aga kui eilse päeva oma kupli all lahti kerin,siis tundub,et rikkusin head akadeemilist tava kui viibisin Viru Keskuse Rahva Raamatu poes Tallinna ülikooli kirjastuse pidulikul avaüritusel, kuhu olin palutud läbi Ajakirjanike Liidu.Paarkümmend inimest oli kogunenud neljandale korrusele kuulama kuidas diskuteerivad mu rektor Rein Raud ja Leedu professor Leonidas Donskis,kelle mõned raamatud olid vastse kirjastuse tlupress abil äsja üllitatud ning samas tutvustusmüügilgi. Sealsamas viibis ka mu keeleteaduste lektor prof.Anna Verschik,kelle kauneid,lausa retilaanemäelikult väljendusrikkaid suuri ja kauneid silmi olin saanud imetleda terve talve iganädalastel loengutel, kuna istusin oma tavalisel kohal teise rea teises pingis. Minul jätkus eile häbematust hälbida headest akadeemilistest tavadest lausa kahel korral: esmalt siis, kui astusin hr rektori ligi ettesirutatud käega ja kätlesime minu repliigi saatel-tänan Teid,hr.rektor,nii hea kooli eest-minu tütar Berit on edukalt lõpetanud keeleõpingud ning töötab parasjagu Hiinas, Shanghai Expol.Minu sõnad võeti vastu erilise hämmelduseta, kuigi pidanuks hetkel hoopiski õnnitlema uue kirjastuse sünni puhul.Hiljem,kuluaarivestluses,tervitasin pr. Verschikut ning olin huvitet,kas Reti Laanemäe-Saks on tema hea tuttav - kuna Reti varasema graafika neidisel on just pr.Anna silmad! Panin seda tähele juba Teie talvistel loengutel mida kuulasin ja Teie silmi vaatasin,ütlesin. Võluv daam tänas komplimendi eest,kuigi polnud mul plaanis mängida lonkavat kavaleri, vaid öelda südamelt ära mida ammu mõelnud olin. Ja jälle, lausa kõlvatu tudengina hälbisin akadeemiliste tavade healt rajalt, mõtlesin tagasiteel bussis. Kes siis pidulikuvõitu üritusel võrgutamiskatseid teeb? Käsi südamele-polnud mõtteski. Hea veel,et kõrvalisi kuulajaid polnud. Usun.
Aga-kas Luuavillul oli mõttes ärimehelt poolteist milli välja pigistada, selles kohtuveskid pole veel selgusele jõudnud. Kuigi jahvatavad päevast päeva mis hirmus Ja hoiavad avalikkust põnevil igapäevaste uudistega,mis mittemidagiütlevad. Südamesopis on tunne,et miljoneid liigutavate suurte poiste mängudes midagi raputavat ei juhtu.Ning poiss pääseb esmase kohtuotsusega. Kaks aastat tingimisi kolmeaastase katseajaga.Või vastupidi. Oled siseringis sees ja omad nii palju raha,et ei rikugi seadusi,vaid teed neid.
Ju oledki kohtust kui keemilisest puhastusest läbikäinu.
Minu küsimus - kuidas on võimalik, et pangalaenutaotleja iga paneelmaja korteripugerikku peab hindama volitatud kinnisvarafirma, aga kesklinna majamürakale paneb üks mees hinna silma järgi?
Olgu-olgu.Vaikus.Keegi ei vasta. Nüüd isiklikku laadi küsimus:kus olid automüüjad siis kui mina agara autoajakirjanikuna Maarjamaal proovisõite tehes autolugusid produtseerisin? Täna pean kurbtusega lugema,et mõni jumalteabmilline autokauge kirjatsura satub suure autofirma kutsel,tolle kulu ja kirjadega müttama isegi Korsikale, autoks eesti rahvaaauto Toyota Land Cruiser? Lausa kadedaks võtab, ausõna! Ju polnud minuajal veel elu nii kaugele arenenud,jääb üle mõelda. Hea, et autoasjus tihti Soomeski sai käidud ning korra Portugali maailmaralli etapp pressiauto roolis ära nähtud. Kui eesti poisid toona esmakordselt nii kõrges seltskonnas gaasijala sirgeks sirutasid.
Tänane EPL avaldab lugejakirjade rubriigis vastulause lüpsifirma Tallinna Vesi ühelt inglismannist omanikult Ian Plenderleithilt. Keda on kotitud täiega Eesti pressi poolt terve kevadtalve liigkasumite pärast.Albioni poistel oli seni vett suu täis ning ei vastu mingit piuksugi. Nüüd aga väidab,et pole nende äri sugugi kaks korda tootlikum kui mujal Euroopas.Ja et tahaks väga kogu Eesti oma käpa alla saada,sest Tallinna kassasse on väljalüpsist äsja üle 1,5 miljardi krooni eraldatud - iga pere kohta kümme tuhat kui kivist vett välja pigistatud.
Nüüd tulevat välja tuua-miks igal pool tariifid madalamad(?)No tule taevas appi-millega ähvardatakse! Et sõdisite ja saite, mis tahtsite! "Kohe saate kõik täie rauaga,krantsid!Kas on kapitalismi võidukäik või ei ole!"-see ongi Iani kurja sõnumi sisu.
Inimesed, olge valvsad! ütlen nüüd Julius Fuciku sõnadega.
Ka peaks valvsust suurendama Saaremaa süvasadama ümbruse rahvas. Sest nagu mulle hakkab tunduma,on paarsada miljonit maksma läinud seni tarbetul sadamal sügavam tagamõte.Unine kaluriküla Tagarannas võib saada väärt rahapumbaks Stenbocki poistele ning üheks Eesti riigi tugisambaks kui rendime selle oma tublidele liitlastele- Mikihiiremaa mariinidele.
Kui sadam ja kaimajandus korras,miks ei võiks seal silduda ja pesitseda USA sõjalaevad? Rendiraha kuluks marjaks kahel rindel sõda pidavale väikesele Eestile,kes plaanib neljamiljardilist tankihanget ning on tellinud 1,2 mln eest kõrbevorme oma sõjameestele. Kaua sest laste koolilõuna-ja ranitsarahadest ikka jätkub? Liiatigi kui oleme kõik kolmetuhandelised matusetoetused kulutanud laskemoona ostuks ning Pasi soomukite ümberehitamiseks. Terasplaadid olid ju kallid,pagana hiinlased on raua hinnad maailmaturul lakke ajanud.
Ja ega Eesti Energia võimalused rahvalt raha ärakorjamisel pole kah piiramatud. Saastekvootide müügist saime küll miljardi kuid need poolesajatuhandelised kuupalgad vajasid ju maksmist.
Küdema sadama rendiraha läheks küll hädasti vaja.Pealegi pole siis vaja me riigile osta kallist staabilaeva Mistral,sest Kremli poisid on niigi valvelseisangus kui mõnedki Ameerika sõjalaevad Saaremaal baseeruvad.
Mõttehiiglasest elukunstnik ja metskapten
Neemo E.Poldre
on rääkinud.Punkt.