EestiPoiss

Servus!Kas seagripp ei kimbuta? Muide,minister Helir-Valdor Seeder kui põllumajandusele lähedalseisev isik tuli kõrgel pressikal välja lausa lapsesuu-laadse teadmisega: väitis valitsuse pressikonverentsil 16.07. tõsimeeli,et seagripp ei ohusta neid inimesi,kes kunagi sigatsenud ei ole(?)
Natike numbreid nende pihta kes suuremaid põssatempe vormistanud: USAs on seagrippi surnud 263 inimest,Hispaanias seevastu vaid neli (!)
Riskantseim elu on Albioni maal:vanal heal Inglismaal fikseeritud üle kümne tuhande seagripijuhtumi (väiksemad põrsatembud vist neil jäänud karistamata surmanuhtlusega?) Canadas täheldatud seevastu pelgalt paar tuhat kärssnina tõbe,konnasööjate pool vaid paarsada...Vähesigatsenud kodanikud kergete röhitsustega pääsenud on.
Kuid kas neil üldse aimu distantsdiagnoosist,mis Euroliidu siinsest nurgast ilmutatud? või on lähenemisnurk kuidagimoodi seotud reformierakonna nime uustõlgendusega reageerime formaalselt ?
Mingi kala peab siin ju sees olema,eks.
Muide,isiklikul tegevusrindel väike läbimurregi on.Vanast semust veinikaupmees Viktor Ditman andis hommikul üle kolm ampulli Prantsuse viinamarjavedelikku,mille degusteerimisega plaanin alustada ülehomme väimeespoja sünnipäeval Rohuneemes,kuhu on oodata tema isa Arnet,mu tutvusringkonna kogenuimat veinispetsi.Tema kommentaaride toel tahakski otsustada - kas rünnata partii punase või valge veiniga esimesena mõnda vinoteeki või hoopis gurmeerestorani.Mõtteid juba on,kuid taustateadmisi napib. Aga küllap seda viga saab parandada. Tegelt oleks mu semu võinud hakata hoopiski France brandy Eestisse toojaks. Ja mina viibiks alailma "kerges jopes" nagu protokolli märgivad kirjaoskajad Ida-Viru politseinikud,kui juht kerges joobes oma autoga kulgeb...
Aga vihmaniiske ja kõuemürinahirmus suvi muudkui jätkub. Lähimal nädalavahetusel peaksingi tõukeratta vahetama oma uhke jalgratta vastu, sest muidu see asi ei parane (ilm kah mitte) Ja Liizat ei saa kuidagi nõusse, et hakkaks pere auto vahetust pushima.Auto 24 portaalis vaid kaks minu aastakäigu (2001) Suzuki Grand Vitarat ongi pakkumisel,mõlemad üle 200 tuh.km. veerenud.Esimesel hind 89,teisel 87 tuhat.Helistasin kohe oma automüüjale Andrus Pettaile e-autoline,i.Noormees vastas,et kui kuuleb soovist osta minu auto sugune relv hinnaga 85 tuhhi,pakub kohe.Ja et raske on müüa kui auto ei seisa platsil.Loogiline ju,et väga väike tõenäosus. Mureks veel seegi,et parema esitiiva nurgas pisike mõlgike ning esiklaasil kivilöögi-mõrad.Nii "riivakas" kui klaas tuleks teha korda,isegi siis,kui auto vahetusse ei lähegi.
Järgmise vehiikli leidsin autoportaalist,kus 2001 a.Landrover Freelander, otse Saksast,maksab 87 tuhhi.No selle kaupleks küll välja 85 tuhandega, usun.Kuid kümme tuhhi sissemaksuks liisingpakkumisele tuleks kohe leida,ka usub lambasihver,et paarituhandeline kuumakse antud oludes poleks ülesanne,mis kergeimate lahtrisse mahuks.Nojah,meie auto parem hoidmine olnuks see võti,mis tolle probleemi kohe lahti muugiks. Aga kellele sa ikka seletad,et eraautoga romurallit ei sõideta?Ja mis ajast see auto hoidmine üldse moodi läks?Neid tuleb ju iga jumala päev juurde kui Vändrast saelaudu.
Olge siis tublid ja terased.Ja auto vahetage ikka välja siis,kui tal veel vähegi hinda on.Muidu see ablas Kuusakoski rauahunt juba ulub tema väsinud kere järele!
väsimatult tervitades
teie Neemo E. Poldre