EestiPoiss

lehvitab ja tervitab,aga nii vara veel ei tarvita.Kussa-kussa,suisel aal ja enne keskpäeva!
Eilse päeva üllatustest meenub,et äsjalahkunud Mihkel Jaaksonist (alias Maikl Dzäkson)plaan on teha muumia(?) Lenin on meiega,tuli kohe meelde.Kikkhabe ju omas klaaskastis peesitab,ja paraku - rahapuudusel jäi verine punane ilma oma igakevadisest uuest šveitsi ülikonnast,nagu vene massiteabevahendid kurvastasid.Kui poiss ei liigu,kuidas tal küll pükste sääretorude otsad nii ära kuluvad?Ja kas kavalad turvamehed käivad ikka saalis ringi Ull-Jaani kingades,et neiltki kontsaplekid läinud?
Suurkujude elust ja lahkumisest omaenda päevakeste manu.
Uinumise eel tuumasin,et minu eilset suurkooli astumist tasub lugeda ajakirjanduslikuks eksperimendiks.Et kui vastu võetakse,saan kohapeal tuvastada:millest johtub,et diplomeeritud kõneisik (suhtekorraldaja või kommunikatsioonijuht) saab koolist küll kõrge diplomi ja hariduse,kuid mitte harituse?
Värskeim näide kohe varnast võtta:kui eelmisel nädalal sain pressikutse viibida Euroopa Liiklusohutuse Hartale allakirjutamise tunnistajaks-ajakirjanikuks,anti küll teada asja sisu,kuupäev ja maja.Kuid- mis kell, kas toimub terve päeva jooksul ja kas Olümpia hotelli teise korruse lobby-baaris või esimesel,suveniiripoes,polnud sõnagi.Kuigi võinuks lisada,et (näiteks) kell 10 konverentsiruumis Delta 1 .Mina,autodidaktist samoutška, ei ole kogu oma karjääri jooksul saanud sellist apsu lubada. Nagu ka taolist,et Autoregistrikeskuse uus pressiesindaja Timo tellib küll kallid pastakad ja valmistab kõigi osalejate ette lauakesele nimesildid.Kuid pressile kutseid saates ei tea ööd ega mütsi, kellele ja kuhu. Kas suurkoolis ei õpetatud ajalehtedest monitooringu tegemist tuvastamaks nende autoajakirjanike näputäis,kes teemat valdavad ja uudise otse sihtgrupini toimetavad?Polnud ju aastakümneid olnud võimalust paisata avalikkuse ette midagi eriti positiivset uudissõnumit ARKilt.Võrdväärset sellele,et riik ostis äsja kümmekond uut eksamiautot-Volkswagenit,mis varustatud eksami salvestuse kaameratega ning eritähistusega. Ja et paari nädala pärast kogu eksamineerimise kord muutub:platsieksamist ülepea loobutakse.Kuna Timo-poiss noppis linnapealt kokku hulga suvalisi asjassepühendamatuid inimesi:näit. toimetajatädisid Aktuaalsest Kaamerast jt.sarnaseid tühmasid tüttosid,kes raiskasid paari asjaliku küsija aega,rääkimata neist ARKi peameestest,kel tuli oponeerida päris rumalaid repliike juhieksamite teemadel...
Sellist asjatundmatust kogedes tundus ARKi kaadritädi 2000.a. solvunud küsimus : Kas teil polegi kõrghariduse diplomit?lausa mulle sealsamas pressikal, tagantjärele lausa näkkusülitamisena -kutsuti mind just tööle varasema tausta tõttu autode maailmas.Ja tänu sellele,et olin äsja lõpetanud ARK-i soovil uurimustöö Eesti juhiloa ajaloo teemal ning silmapiiril polnud neil ühtegi teist vaba autoalal kirjutavat inimest.Oli ju oluline saada kohale tegus inimene,kes valdab teemat ja tuleb ametiga toime.Sest pühendunud autoinimestest see peameeste jõuk ju koosneski. Eesotsas Eero Tilliga.Kes aasta pärast mu siirdumist Maalehte auto-ja tehnikalisa toimetajaks võeti julmalt ametiposti otsast.Ilmselt sellepärast, et ei reetnud,kellelt sai korralduse tellida autode regnumbreid aastaid ainult Tartu numbritehasest.Mis kuulus tema otsesele ülemusele, minister Enn Sarapile.Poliitilised jõud tahtsid tekitada tõmbetuult,et toda rebast, aferistikalduvustega ministrihärrat toolilt pühkida? Aga lendas hoopiski Till,kelle lahkumise järel sündiski kalambuur:kuidas on till võru keeles?
Tsäro,kõlab õige vastus.Sest just keegi Tsäro pisteti tolle tähtsa posti otsa.Ent minu kõneisiku- karjäär ses kontoris jäi napiks,kuna näppu maksti igal palgapäeval ülinapid neli tuhat kronu,samal ajal kui minu eelmisel, koondatud töökohal Fordi Keskuses oli palk 12 tuhat.Sellest johtuvalt sündinud kodu korrastamise pangalaen 4 tuhat viiski kogu papi.Aga kust saada juurde vähemalt needki paar tuhat,mis kulusid igas kuus Tartus Pallases õppiva poja koolitamiseks/elatamiseks? Õnneks olid toona veel suht normaalsed honorarid autoväljaandeis ja -rubriikides ning suure osa kallist tööajast olingi sunnitud pühendama mind ja peret elatavale kõrvalharrastusele - ajakirjanikutööle.Kas mu leivaisad tuvastasid lehti lugedes kui produktiivne päss neil neljandal korrusel toksib,kel oli kasutada elu esimene päris oma arvuti koos kinniplekitud internetiga?Ega ma ülbe vend olnud,käisin ikka majas ringi ja näitasin nägu ning tutvusin olukorraga-teenindamisega all saalis ning tehnikaosakonnas. Seal töötasid mõned eriti pühendunud kutid,kes mind varustasid leitud tehnikauudistega Za Ruljomist ja mujaltki,milleks mul endal (kurioosumite otsimise) aega ei jätkunud.Minu tööks oli ka hoida silm peal firma kodukal ja lahendada klientidega ettetulevaid problasid,millega tulin lahedasti toime tänu kaasasündinud diplomaadiosavusele.Autoalal minu ees saldadusi polnud ja meie ametnike kohmakused ja apsud suutsin suurema kärata ja mureta ära siluda.Läksin ikka asjaomase astetäitja juurde ja oma delikaatsel moel sain lahendatudkõik küsimused.Press ei saanud meilt hambusse mitte midagi, kuna mul õnnestus näpp ligi suruda.Kuid kui lahvatas Pärnu ARKi büroos müüdavate juhilubade skandaal-polnud abi ei eutarkusest ega varasemaist kogemustest.Sest midagi nii lolli polnud ma eelneva tööelu jooksul mitte kuulnud !Puudus ka loogiline õigustus,miks loovutada juhiluba jobudele, kes ei suuda autokooligi läbida?Lihtsam olnuks jagada Koplis ja Maardus välja riigipiiridel ja maffialt ärakorjatud relvi,et näha,mis juhtub(?) Nii olingi abitus rollis,mil pidin igal hommikul võtma näppu Äripäeva värske numbri.Kus uued üksikasjad suurejoonelisest juhiloa ärist. Häbipuna palgeil tuli suu vett täis võtta,kui ajakirjanikest tuttavad ja kolleegid trehvates küsisid:noh,kuidas palgalisa teenimine ka läheb?
Huvitav kogemus oli kriisijuhtimise-koolitusest,mis telliti ekstra seks puhuks teatud meediagurudelt.Nüüd tahakski suurkoolis õppida lisa sel teemal,et kui kunagi sama juhtub,ei peaks ma sama abitult seisma käed rüpes ega saa ise öelda toetavat sõna oma hättajäänud pealikuile.Kes eksinud rängalt kaadrivalikul ja koolitusel.
Nii et kooli kõik see mees!Ja õppige kui hullud.Ning õppemaks viige õpetaja kätte kasvõi kell kaks öösel.
Lehva-lehva
väsimatult teie Neemo E. Poldre