Õhtast teile kõigile-lähedal ja kaugel !No on mul alles keeruline naljasoon,tuleb tõdeda.Helistan just oma armsale Beritile,küsin: mis teed?Olen kodus köögis ja teen süüa,vastab.No siis sul mahti vastata:kumb meeldib rohkem, Visa Hing või Põrunud Professor?Ei saa pihta,vastab.No täna olen visa hing,aga homme vast põrunud professor,seletan piigale,kel ilmselt jalg juhtme peal(?).Kakerdan ilmas ringi kui visa hing,aga kui kord õpingud lõpetan,kantseldan tervet karja kommunikatsioonieriala tudengeid Tallinna Ülikoolis,seletan häirimatult. Sest käisin hommikul vastuvõtukomisjonis vestlusel, eile esitasin paberid ülikooli astumiseks. Ja kui me riigil nii raskel MaSu ajal leidub raha mu õpikulude katteks,pääsen riiklikule kohale Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudis. Esialgne variant on kolm aastat bakalaureust,siis järgneb magistriõpe kommunikatsiooni erialal,kuna algselt valmistun toimetajaks-referendiks. Ütlesin küll,et pisuke degradeerimine leiab siis aset -olen olnud ATMM pressikeskuse peatoimetaja ilma diplomitagi,nüüd siis justkui kaptenist madruseks? Samas on loogiline,et alustama peab algastmelt nagu metallivabrikandi poeg peab enne peadirektoriks saamist käima läbi tee valukoja abitöölisest kuni tsehhijuhatajani.Jänes šampust ei joo ning julge hundi rind ikka rasvane on,niisis tuleb startida.
Ja mõelda vaid,millest kõik algas:mullu sügisel juhtusin Sõru sadamas Hiiu saarel Suuremõisa Tehnikumi esitluspäevale,kus tekkis mõte võtta välja oma haridusdokument Tallinna Tehnikakõrgkoolist ning asuda Suuremõisa Tehnikumi internetiõppesse sadamakapteni erialale.Sest kuna alus all ei kõigu,võib vana päss longates kah piki sadamat vaaruda.Vette ei potsata.Ja see uks jääb vist tänagi lahti -kui kuu keskel selgub,et tasuta õpinguteks pole ülikoolil raha,tulebki tehnikumi poole kiigata.Sest just kuu keskpaigani pean laskma end praadida aeglasel tulel.Näeb siis,mis ja kes must saab.
Aga pole hullu - väikesadamaid mereriigi rannaäärtes ikka jagub.Ning alles 8.aprillil võttis Riigikogu vastu väikesadamate seaduse,millest varem polnud seadusetähes mitte märkigi.Ning 34 mln eurot suunab Euroliit lähiaastail Eestimaa väikesadamate täna lausa olematute infrastruktuuride rajamisse...No pall pole küll minu käes,kuid olen löögipositsioonil,ütleks.
Sest kaotada pole midagi.Võita seevastu küll ja veel.Õpikallakuga pii-err vanakeseks, pressiesindajaks või kõneisikuks oleks mul jalad toekamalt maas .Kuid ega nad teisel valikulgi väga vees poleks:paadikapteni tunnistus ikka toeks ja päästerõngaks on.
Kõik.Hoidke siis pea jahe ja jalad kuivad!
Parimate lehvitustega
teie Neemo E. Poldre
Friday, July 3, 2009
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment