EestiPoiss

Õhtust,te unetud ! Tõlkisin just neiu Julia Volkova tarvis ülikooli diplomitööd: Osmani impeeriumi ülestõusudest,ja et aju tahtis türklastest veidi puhkust,otsustasin toksida siiagi vahelduseks mõne rea. Sellest,mis südamel.Olin juba mõnedki head aastad vene kroonust prii,kui leeduka, tolle vangivalvuri Paulauskase juhtum üle kogu murdmatu liidu kaikus. Kus kaasteenijad dedovchina maneeride mõju all noorukest sõjameest tapivagunis terroriseerisid, teda tüdruklapsena tarvitasid. Mispeale äranarritud noormees sisenes oma ahistajate-pulgajunkrute kupeesse ja andis sõna oma sõbrantsile,kel nimeks AK-47.Ja täispidemega automaadil oli konvoiohvitseile ning ta loomastunud alluvaile öelda nii mõndagi. Ajalehereportaazi mõjul kujutasin kodus elavalt ette toda vabanemistunnet, kui suunad kuulipritsi toru oma vaenlastele ning vajutad päästikule.Minu aastakäigu poiste teenistusajal õnneks taolist alandust kogeda veel ei tulnud, kuid kogu roiskuva,punase relvajõugu elustiil juba sinnakanti suubuski.Vene ohvitserid nautisid ka 1966-1969 olukorda kus vanem ajateenija e. "ded",vanaisa,juhtis vägesid, korraldas ja mõnitas. Zeljonõid e. rohelised,äsja peksasaanud,olid vakka. "salaagad" irvitasid õnnelikult,sest nende võimu aeg tuli kohe pärast dedide kojusõitu.Mõningast kaasteenijate ülbitsemist oli ka meie kallal,kui tulime sügisel armeesse ja kojulahkujad meilt poolvägisi äsjasaadud vormiriided ära võtsid,oma vanad trööbatud kaltsud vastu heitsid:kui tuleb teie kord,saate omalegi kojusõiduks uue vormi!Miks meile siis enam sõdurivormi vaja,pärisime. Noh, hea esialgu uutes riietes ringi käia, kuni erahilbud selga saate,oli vastus.
Unustage ära,mehed!Meil Eestimaal antakse vene sõduri mundris ringi luusivale jobule kohe üle kurgi.Lamp kinni ja kogu lugu,oli me vastus. Tiblakari surus hambad kokku,suud jäid kinni,kuna vastuväiteiks puudusid argumendid.Sest mida teati mu koduvabariigi elust?Lahustuvat kohvi,mille ema saatis,peeti narkootikumiks, kätezelee meega söödi ära,kui autoga väljasõidul olin. Esimestest kuudest mäletan,et minu mundrit keegi kaltsuks ringi lüüa ei saanud,kuna esihammaste metallkroonid ning balti laevastiku madruste joptvuju-keel hoidsid röövlinäod minust eemale-andsin ju tsoonist tulnu e. kinniistunu mõõdu kenasti välja.Ja samas vandusime kohe,et meie ei hakka noorsõdurite kapikestest odekolonni ära jooma,nendelt varastet saapaviksiga oma kirsasid nühkima ega tuliuusi mundreid ringi lööma.Tagantjärele võib öelda,et minuajal Ukrainasse lennuväe abiteenistuse väeossa nr 2108 saabunud olid sõnakad poisid: meie,eestlased,lasime vabanemiskevadel linnas käies endile moeateljees moodsad,põlvist laienevad klosspüksid õmmelda ning olime jaaniõhtuks kodus kui ponksid.Riided tuli vahetada vagunipelleris,sest kupees sõitnud punaohvitseride silma all poleks määrustikurikkumine tulnud kõne allagi.Keegi õnnelik vagunisaatja leidis tamburist viis head komplekti vormiriideid,mille järele oli külameeste seas suur nõudlus.Kui USA luuresatelliit piilunuks kohaliku külaelu miljööd,tulnuks kindraleil hirm nahka-kõigi külade meespere käis ringi vene sõduritena...
Käsi südamele-normaalsest elust kroonu kukkunu oli niigi peast sassi löödud,et kaasteenijate kantseldama-ahistama hakkamine ei tulnud kõne allagi.Aga mine sa räägi umbjobudele,kellest nii mõnigi sai kroonus esmakordselt valgete linade vahel magada ning kolm korda päevas korralikult süüa!
Ahjaa,tolles komsomoli lähetuskirjast löökehitusele.Pärnu,Viljandimaa ja Paide poistel soovitasin loomulikult koju sõita ning oma komissariaadis midagi luuletada.Ise läksin Uuele tänavale, komissariaati kohalesaabumist möllima.Miks te Kohtla-Järvel pole,küsis tähtis tädike leti tagant.Ma läksin ju Tallinnast,Nõmmelt armeesse?Olin kiire kergitama kulme.Näen,aga sõjaväepilet saadab teid Kohtla-Järvele,tuli vastus.Korteri ikka annate,oli sõnajärg tagasi.Mis korterit veel,teil ju kodu pealinnas.Tempel fikseeris kõva laksuga mu kojunaasmise.Mu väeosa staabikirjutajad polnud kah kunagi kained,ütlesin lahkumisel vabandavalt.
Tegelt oli iga laupäeva õhtuks väeosa komandör end ikka ohvitseriks joonud,kui mu isa kõnekujundit meenutada.Riigisaladuse reedan siinkohal esmakordselt,kui te edasi ei simmerda.Herman ju kohtab uut aastat hallitrellihotellis.Millest katsuge hoiduda-
sõnab sõduritervitustega "ratastel sõjamasinate spetsialist"
teie reamees E.P.