EestiPoiss

Tervitus,ristirahvas!Ja rõõmusta,rõõmusta!Sest kohe käes need kauaoodat päevad.
Ja hingesoppi pugemas suur südamerahu koos äratundmisega.et mis tehtud 365 päevaga , see tehtud. Ja taas ühe aastakese sabatutt paistmas.Kui vahel närib hinge kallal eiteakust pähekaranud küsimus:kas karm saatus jaganud mulle kätte valed kaardid?Kunagi,kui pärast insultilaksu olin lausa puru,tükkideks.katsus mu Liiza mind lohutada jutuga:mõtle,mis elu elanud sina ja millist elavad lapsest saati vaegurid!Pole sul kurta ju midagi!Teadsin jah naabri-Ljonja venda Igorit.Kes lastehalvatuse ohvrina omas ühte lühemat,kõverat jalga.Lahe,sõbralik poiss oli,mu õest noorem.Ja käis tavakoolis.Suureks kasvanult, kolis ta perega ära.Ja täna tean oma kunstigrupist sealt invamajast Rolandit,kes sai oma esimese insult juba gümnapäevil.Tänaseks olnud tal neid juba kolm.Mees vist 30 a vana,kuid pole ei elanud ega ametit valida saanud.Täna õpib samas majas arvutikursusel ning peab hingelt väga raudne olema.Sest seda,mis mind püsti hoiab,tean küll.Kaunis ja endavalitud moel elatud elu.Armas pere,Liiza ja lapsed ning lapselapsed.
Mõnigi kord juhtunuks napilt,et see kõik jäänuks olemata .Vähemalt kolmel korral olen tänu inglikesele autokapotil surmasuust pääsenud...
Arvuti väsis,mõni teine homme jutustan edasi.
Nägesh!
Rahulikke õhtutunde pereringis teile kõigile!
Austusega
E.P.