teavitada rõõmsalt kõigest sind, mu armas elektrooniline päevaraamatukene. Kuidagi ülikiired kevadpäevad murdsid sisse. Kodusesse elumiljööse vähem, parteipoliitilisse seda enam. Juhtus suur üllatus, ootamatus nii peavooluparteile kui paljudele eestlastelegi. Nimelt vedas oma jopehõlmad vöövahele mees,kes lubas hakata peaministriks nagu Baskini teatri lavastuses. Vuntsidega luukere nagu kenaste märgib Luigepoju seni viimane Ekspressen ehk teisisõnu -meie Siim kloostri tagant metsast kiirustas lennukile et naasta kibekähku oma eurovoliniku tulusa posti otsa tagasi. Meediarünnakuile ma vastu ei pidanud nagu ise väitis oma loobumisotsuses. Kurbki et siitmailt kaua eemalolnud mees justkui mitte ei teadnud oma partei sigadustest midagi ning uskus sinisilmselt et kui haarab kätte tüüriratta saabki varsti sadulas olla ning sealt naeratada oma päevitunud mehikese rõõmsat naeratust.No way, arvas neljas võim ning kukkus komprat meediasse paiskama.Mille sai mõningate arvamusliidrite teadmist mööda IRL-i poliitprostide näpust.Viimane tilk isehakkava pealiku karikasse oli arusaamatu...Eesti panga presidendi Kallase garantiikiri saja miljoni USD tagamise kohta Eesti riigilt.Pahane teflonmees ise väidab,et olnud vaid näpuharjutus mis midagi ei tähendavatki.Tegelt arvatakse et luukeresid täis kapist võib mõni isend veel välja pudeneda ning hakkaja rahvajuht pidas targemaks teha sääred.Lahkujalt päris leheneeger kindluse mõttes-kas tuled veel meid kollitama ja kipud ehk presidendikski.Seda mul küll enam mõttes pole, vastas küsitletu.No nii,võimupartei lükkas siis tanki sotsiaalminister Taavi Rõivase nagu kommijad teadvalt väidavad. Poiss on seni veel varastamise ja petmise patuta,miks ka mitte.Olen istunud Taaviga ühise pika laua taga täissaali ees kui kandideerisin viimati Eesti parlamenti ning olime valijakohtumisel.Mina-mees Tallinna Nõmme ja Mustamäe valimisringkonna kandidaadina nr. 131. Mind väga hämmastas tema südi ja enesekindel esinemine ning põhjalikud teadmised publiku küsimustes pidevalt esilekerkinud sotsteemades.
Teine noor mees, mu oma poeg Jens küll mõni päev tagasi ei hämmastanud ent üllatas siiski.Kui tegi ükspäe koduaias suurpuhastuse vahepeal võimutsenud kevadilmade puhul ning vahetult enne sõitu koos kaasaga puhkusele soojale maale. Riisus lume alt vabanenud muru talveprahist ning toimetas prügikotid vastuvõtupunkti.Tubli tegu, ent eile öösel kui tulime taksoga Mimmiliisaga Mooni Marju sünnipäevalt hakkas taas lund sadama ning täna on maa valge, mitu senti valget vaipa jälle katmas tärkavat kevadrohelust.Tihased on leidnud söögimaja rasvapallikesed ning nakitsevad seal hoolega, nooruke kaval vares vaatab seda maapinnalt ega julge meie söögimaja külalisi häirida. Kuigi noka suund ja silmavaade reedavad, et tahaks ikka küll.
Minagi annan endale aru et kõike mida teha tahaks ei saa mitte.Kui vaatan tõsieluseriaali Jääraja rekkamehed, kus hulljulged sohvrid veavad Alaskal mitmekümnetonniseid veuautokoormaid üle jää, kuhu on rajatud autoteed.Tahaks keerata ajaratast tagasi aega mil olin veel nelja-viiekümnenene, kõigi kategooriate juhiloa omanik ning terve mees.Tahtnuks olla seal raskeveoki roolis ning proovida oma sõidujulgust, -osavust ning juhitarkust et nende meeste ja naistega rinda pista ja teenida raha mis raha nime kannab. Mis aga lännu,see lännu.Nüüd on mu elu nagu lahinguväljal kus langevad sõbrad ja teekaaslased.Eile kui helistasin üle poole aasta oma vana semu Margus J. pojale Elarile küsimaks kuidas ta isa oma Matsalu suvetalus elab-mõttega teda eeloleval suvel väisata.Kuulsin vastuseks, et enam ta seal ei ela, sest just eile matsime.Nagu vanas laulus et langevad sõbrad ja velled, aeg möödub ja muudab veel kurvemaks selle... mullegi tükkis masendus peale - ega tea millal minu lambis õli lõpeb ja tuli kustub. Ukrainas ent ei leita rahu maa peal.OESCE vaatlejad tahtsid äsja minna sisse konfliktipiirkonda Sevastoopolisse,et näha mis toimub.Kohe kukkusid mundris relvavennad,ilmselt puutinlased kohe õhku paugutama et külalised lahkuks.Maailm hakkas võtma seisukohti,piirama Kremli poiste lähikondlaste ja ukrainamaalastest tippkuttide liikumisvabadust veelgi ning külmutama kurjamite pangaarveid.Välisminister Lavrov tegi juttu vaatlejate kohaletuleku vajadusest, kuid noidsamu just relvaähvardusel tagasi kihutati...Ohh neid venelasi-vähemasti oli segadusest hohollide juures niipaljukest kasu,et täiel häälel räägiti Baltimaade annekteerimisest 1940-ndail.Mind muide ründas eile hommikul üle mitme aja taas vana tuttav kurgumandlipõletik.Apteek avitas ning saialille- ja taruvaigupihusti lõi kurguteema suht lukku.Moonis Marju sünnipäevalisena käisin kergelt üle dzinntoonik-coctaili ning punaveiniga india köögi kõrvale, pärast veel kohvikõrvase konjaabliga Kenensyy -ju mõistate mida jooki pean silmas.Täna olukord juba tasahilju kontrolleerub
teie paadikaptenil nimega Neemo E Poldre
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment