Wednesday, March 26, 2014

Mina ei taha olla vastu, sest olen suisa üdini poolt

Kuigi mõnele blogilugejale on minu märkmeist jäänud mulje nagu ma oleks aina vastu. Kuna leiate muljetamistest palju ühiskonna- ja võimukriitilisi tähelepanekuid.Siis nii see pole.Hoiakud on tingitud pigem sellest et ootused ja lootused iseseisvale,punaudust vabale  Eestile olid hoopis suuremad kui suutsid viimase üheksa aasta jooksul pakkuda R-hoolduse vaprad sullerid-ansiplased. Kel oli esmahuvi lüüa oma taskud pilgeni täis ning põnev panna mu väike isamaa särama, kui kaugelt vaatad ja ühe silma kinni pigistad. Mina aga olen poolt-olen ikka ja alati sellise riigi poolt kus elavad rahulolevad ja endaga toimetulevad inimesed koos, olgu mis rahvusest tahes. Kes jagavad minu rahvaga ühtesid ja samu väärtusi ning liiguvad koos samas sihis. Rikkad ei läheks mitte  rikkamaks ega tavakodanikudki ei elaks nii et 63 prossa ei suuda oma kuusissetulekust säästa mitte halli rahavarjunditki...Olen selle poolt et võimulolija mõtleb esijoones rahva pääle,ei likvideeri maakoole ega sulge lasteaedu,ei lase pangajobudel korjata maakohtadest kokku pangaautomaate ega likvideeri julmalt noid va kohalikke omavalitsusi. Säilitab võimalusel senise maakoolivõrgu või korraldab laste kooliveo nagu Soomes ja Rootsis.Ei nüli rahvalt viimast nahka väljamõeldud vooluülekandetasudega ning lakkelöödud tööjõumaksudega. Olen aina poolt, selle poolt et mõttetu ametnikearmee ei kasvaks üle pea.Et riik pöörduks näoga rahva poole ning noorukesel Taavil lastaks ometi näidata kuidas juhib riiki kommunismitaagast puremata noor mees keda ei seo mingi  verevanne punaparteile ja sm Marxile -et rahvas on pelgalt mukishit ja valitsejad otsustavad kõik, teie ärge mitte kaagutage.
Lahkuva Esimese Andruse kiituseks tuleb siiski paar sõna öelda.Mees tegi julge otsuse kasvavas punafashistlikus ja vene natsionalistlikus õhkkonnas.Lasi Tõnismäe Tinasõduri lohistada ära surnuaeda. Sest oli käes see aeg, mil derzaavainimesed kippusid ülemääära lällama ja laaberdama Tõnismäel, kogudes sinna 9. mail ja selle hakul koolinoori ja *veterinaare kes läbustasid ja räuskasid, joobudes vodkast ja endatoodud nö vabadusest.Olime tikutõmbe kaugusel tänasest Ukrainast kus hoogsalt ning avalikult endise murdmatu liidu piire taastav väikemees oleks otse Kremlist punaarmeega tõtanud siia appi meie poolt ahistatud kaasmaalastele.Kes kurvalt võtavad siinmail vastu hämmastavaid superpalku-just nimelt kaks vene inimest on  eesotsas Äripäeva palgasaajate TOP-kümnes .Oma hirmsuure  aastapalganumbriga mida eestlane ei teeni ka kümne aasta jooksul.No küll need eestlased ikka mõnitavad ja kiusavad suurte rahadega noid armsaid koduvenelasi, no mille eest.
Eilne õhtu oli minu jaoks super kui Soomemaalt helistas noorepõlvesemu Gerhard. Keda olin otsinud juba mõnda aega,lõpuks pistnud molliraamatusse oma moblanumbri.Sealt ta mu leidiski,tubli taksist kes oma mikroobiga veab koolilapsi ja vanureid.Loodan va hirmsat pullimeest näha siinmail kui suur suvi kord koidab.
Peagi loodan kodumail näha ka suvitajaid. Tenerifelt peaks juba lähiajal, neljandal aprillil naasma me plikadepere .Superpuhkus supersuves, oskan öelda seniste telefonijutu- muljete ja saadetud piltide toel. Rendiks saadi Pandoliino- Panda asemel Seat, mis Beritile tükkis omasem, sest selline putukas teda Luksemburgi koduski akna all ootab.
Eile vaatasin dokfilmi Ukrainast ning tänasin mõttes Taevaisa et minu okupandistaaz punaarmee mundris jäi maha aastaisse 1966...1969. Jube oli eile vaadata punaverne jõhkardsolbakuid seal kus ma kunagi vastikus mundris teenisin esimesed pool aastakest ROTA OHRANÕ saja relvastet bandiidiga ühises kasarmus, kus kakeldi öösiti elu ja surma peale kuni põletikuhaiged silmad viisid läbi hospidali silmaarsti pritsikuuri varjule kogu ilma kurjuse eest teie paadikapteni
alati tubli ja läbilöögivõimelise Neemo E Poldre

No comments:

Post a Comment