EestiPoiss

südaöise tervituse saadab.Ning valimislaineil jätkaks.Mõtlen nii:kui süda hõiskab, siis sellest laulad.Kui king pigistab,siis kitsaskohast piiksatadki.Minu arust on tänaseks kitsaskohaks sotsiaalküsimuste lahendamise abitus.Loen,et Tartu kandi vaegurist ratastooliasukas oli nii külmas majas,et plastjoogipudelis sooja vett ihu vastu hoides elas oma külmas vanas hõredas talumajakeses.Polnud koduhõngugi,laual leivaraasugi.Miks meie sotsiaalhoolekanne rõhub sugulaste toetusele kui on ka päris üksikuid haigeid vanureid? Siin saab näpuga näidata esijoones seadusetegija peale, kes pisimatki toetusepenni näpuvahel veeretades otsib hädalise suguvõsast kedagi, kes justkui peaks esimesena kohale tormama.Aga elu jooksul makstud sotsmaksude osas valitseb teadmatus,miks? Kui mina sügisehakul omi pensionipabereid kokku jooksin: Pensioniametist Maksuametisse,sealt Riigiarhiivi,sealt Sotsiaalametisse.Mitte et ma terviseportlane oleks oma vasaku kehapoole halvatusega-oh ei.Lihtsalt üks tark ametnik saatis teise juurde,see kolmandale külla.Ja tihti küsiti eelmise kohta:kes see loll teid siia suuunas? Lõpuks jäin isegi lolliks kui näitasin 1998 postiga saadud paberit,et olin sotsmaksu tasunud 25,4 tuhat eeku nõutud 5,6 tuh asemel.Ja siis öeldi,et neil 90-ndate algusest üleüldse andmed puuduvad,toogu ma needki(?)siis saan suuremat pensioni kui neli tuhat eeku.Tere,talv,mõtlesin.Belesta on juba ammu uppunud laevuke,Titanic ja Estonia ei loovuta kah mingitki paberilehekest...
Sõnaga,me sotsiaalmajanduses valitseks justkui Maripuue endiselt:üks käsi ei tea,mis vasak jalg teinud. Sotsiaaltöö kogu valdkond vajab luubi alla võtmist,detailhaaval. Ei ole normaalne,et üksik Tartu-tagune ratastooli-onu soojendab end kütmata majas ihuligi kuumaveepudeliga .Maja hõre kui Peipsi sibulakasvatajate kuivatikuurike.Ja riik loodab,et keegi vanuri sugulane või Peeter Võsa tuleks toidukotikesega.Vanaonu ei looda muud kui vikatimeest kes ta elumuredest vabastaks.Kogu sotsiaalküsimuste ring on nii lai,et kõik kõrged saadikud vigade parandusele pühendudes ei täidaks tänaseid lünki ühe aastaga mitte.
Teine suht kündmata vagu oleks tervishoiualane ennetustöö. Meil on selleks kõik olemas,et teha maakondlikke tervisepäevi nagu mullu Viru hotellis.Kus olid loengud tervishoiu asjatundjailt,mõõdeti veresuhkrut ja -rõhku,kaaluti ja tuvastati terviseriske.Et kohaletulnud täismaja huvi oli maksimaalne,on vajalik sellega jätkata.Inimesed on huvitatud olema ja elama tervena,paljud juba tervislikult.Siin on teeotsale juhatamine odavam kui pärast taastusravilas hädalist turgutada.Seda enam,et raviraha napib ja töökäsi on niigi vajaka.
ON AEG pöörata riigi pale inimese poole.Näidata,kellele see tubli väikeriik on mõeldud.Et iseolemist pole vaja peljata. Me saame hakkama, kui tegutseme kõikjal asjatundlikult, pühendunult,hoolivalt.
Miks seda toonitan: massides levimas arvamus,et okupatsiooniaeg oli inimesele parem. Okastraat oli küll ümber kuid kõht oli täis,katus peakohal,tööots kindel ja lapsed hoitud-koolitatud.
Uskuge-see on tänagi võimalik.Kui ohjeldame eliidi kõrkust,arrogantsust,hoolimatust ja rahahimu.Milleks talle 120 tuhat eeku kuus,kui kiidab meedias,et viiest piisab kenasti? Jah,viiest saaks söönuks,kui ootamatud kulud:autoparandus,klaasivahetus jms ei lööks auku kuueelarvesse.Et olen neljaga elanud,tean mida räägin.
Lõpetuseks.Kui valite kandidaadi numbri 131 all,kaob riigivalitsemisest pizzatakso.
Majoneesipurkidel minu pilti ei kohta.Absurdseid kuludokumente ei esita,ei kohtu nähtamatute valijatega,kel Eesti rahvamuistendite kombel küüntest kübarad peas.Ja kõik teie mured ning küsimused talletan hoolega.Sest elutee on õpetanud: püsi ikka sihikindlalt omal kursil.Esialgu siis kui armeest naastes ei läinud sõjaväes õpitult tuletõrjeautojuhiks vaid ajakirjandusmajja.Õhtuleht-Vec Tallina korrespondendist sai tööstusosakonna nooremtoimetaja,siis Autotranspordi Pressikeskuse vanem-ja peatoimetaja.Seejärel Fordi Keskuse suhtejuht-kõneisik ning reklaamijuht.Sealt ARK pressiesindaja,misjärel Maalehe autotoimetaja.Jõnkse eluteel pole olnud,töö on mind ikka ise leidnud.Oma elu esimese CV-gi kirjutasin Eestimaa Rohelistele.Tänase loo lõpetaks tõdemusega,et kui antaks võimalus linti tagasi kerida,nii poolesajandi võrra,keeraksin rattadki tagasi läbikäidud teele.Sest eks ole imeline tegelda oma hobidega ja saada selle eest isegi tasutud?
Ent invaliidsus lõi mu ABCDE juhiloa ARK-i riiulisse.Seadusetäht lubab selle tagasi anda kui viin vastava arstliku komisjoni tõendi.Tuletõrjeautot juhtida ei kavatse, nii et ABE kategooriagi passib kenasti.Tsiklit ja 3,5 t kaaluga järelkäruga autot võib vanaisa kasutada,sellest piisab.
Homne kohtumine Pärnus tähendab vanade semude trehvamist,kes me 35 a tagasi lõime vanasõidukiklubi Unic.Kui autol täitus 100 aastat,kirjutasin automeeste lehele klubijutukese,pealkirjaga "Tore on vananeda koos sinuga,auto !"
Jääge terveks,jääge nooreks!
Endiselt teie kandidaat 131
Enno Poldre