EestiPoiss

Hüva õdangut,nagu ennemuiste üteldi.Vaat täämbä olli küll üits ummamuudu päiv,kui kolmanda Eesti kõnepruugis pajatada.Esmalt sai keskpäeval osaletud Ajakirjanike Liidu keelekoosolekul,kus professor Ülo Vooglaid ,EAL liige,huvitava loengu maha pidas.Et kattus minu õpitava teema:Infootsing ja allikad alajaotusega "Uuri ja kirjuta!",olin varmas konspekteerima.Kolleegid vast imestasid,et miks nii.Isegi lektor ise piidles pärast minu naabruses istudes mu märkmeid piisavalt suure huviga...Aga pärastlõunal oli ülikoolis loeng-seminar Ortograafia,kus jälle "hiilgasin" kooliaegse maneeriga õp.Pärna emakeele tunnist:kirjutan grammatiliselt õigesti,kuid õpetaja küsimustele reeglistiku kohta vastata ei suuda(?) Oli piinlik küll,kuid minu mõttelaad pole muutunud - asi,mis niigi selge, minu ajaraiskamist ei vääri.Ja emakeeletundi minnes pole üldsegi vajadust ette valmistuda-võtad ainult pea kaasa ja marsid sirge seljaga sisse.
Ülo tõi muuhulgas hea näite otse elust.Oli kolmeaastasele lapselapsele püstitanud ülesandeks jaotada suvaliste esemete hunnik kahte kuhja.Seal olid tööriistad:saag,nuga,viil, sügisjope,talvemüts ja kindad.Oli jutuks,et eraldataks lapsele haigettegevad,ohtlikud esemed.Omaette kuhjakesse rändasid saag,nuga,viil ja ...jope,kuna tolle tõmblukk kurgu alla jõudes kiskus lapse naha vahele(?)
Oma pere teatrietüüdist Panso kooli teemadel.Nuusi Kristjan oli saatnud me pojukestele mõned automudelid.
Patrik ulatas üle laua mulle ühe mudelikese."Palun ütle,mis marki on." Kaen ja keerutan käes,kuid hämar lambivalgus ei lase kere alt lugeda, ka on hiinlaste toodang tavakohaselt moonutatud variandis (et autorikaitse ei kimbutaks).Sujuvalt - sundimatult ulatan tagasi:"Eks loe ise-seal ju valgem!"Kohe laiutab noorsand teatraalselt käekesi,siis paneb parema peopesa silme ette ja langeb ohates teatraalselt näoga lauale."Oh,.Pätu ei jaksa!"hüüatab õnnetu ja solvunud häälega(?) Tegelt asi hoopis selles,et autofriigist noorsand pole veel lugema õppinud!
Ta lihtsalt ei oska,kuid seda väljendada ei suuda.Minul taas omad mured. Esmaspäeval algab nn.vahenädal,mil loenguvaba aeg.Tarvis õppida kohe pärast seda algavaks sessiks.Kas kiidan kah,et ei jaksa?
Põdemiseks ainest pole,tuumasin täna.Õppemaksu ma ei maksa-vabastatud.
Ka on kool vabastanud ennast mulle,tublile keskklassi esindajale, toetuse raha maksmisest.Nii et kokkuvõttes ei jää keegi kellelegi võlgu.Ja mõne raskema eksami võin ka järele teha.Kuigi oleks etem ühe ropsuga.Just eile mõtlesin:olen hea eksamineerija,kuid kehv eksamineeritav.Kui intervjuu minuga trükis ilmub,saavad vist pedagoogid lõpuks aru,milleks mulle diplom.Mitte et taassiseneda tööjõuturule toimetajana -ohhei! Kui Taevaisa elu ja tervist jagab,võiksin kõrgharidusega olla hoopis kutseliste sohvrite täienduskursuste lektor:ilma selle tunnistuseta nemad Euroopa Liidu riikes sohverdada ei saa.Parem,kui see loengutsükkel oleks Helsinkis Kuorma-Autoliittto juures.Seal makstaks lektorile väärilist tasu.Ja poleks probleem lugeda seadusi soome keeles,kui nii tahetakse.Sest Maarjamaa sohvreid koolitatakse Tallinnas,Villem Tori juhitavas liidus.Kelle tarvis pean kevadeks valmis saama ajalooraamatukese liidu esimesest kahekümnest aastast.Ning korraldama vanade veokite ja busside paraadi eelolevatel Vanalinna Päevadel. Tallinnas,nagu isegi mõistsite.Nii et vanaautoklubilane Poldre on jälle sadulas?
No vähemasti paistab nii,kui eemalt vaadata ja üks silm kinni pigistada...
Ega,s kedagist.Elu on ilus,nagu Rebasekuudi reklaamid linnas pajatavad.
Aga miks nad niii lillad on? Kas sauna t.pedeklubi mõjul?
Küsimus on vastatav.Aga vastus?Küsitav,nagu Baskini intermeediumis öeldakse.
Parimate tervitustega
teie Neemo E. Poldre