Õhtust,kamraadid!Täna sängitasime sõprade ja lähedaste pereringis viimsele unele tubli ja ausa Eesti mehe, Eesti Leegioni veterani Elmar Arjase,kellega Haapsalus Kalevi t. ammustel vene okupatsiooni aegadel hulga improviseeritud aiapidusid peetud.
Olime kaks noort abielupaari ,alati ligi mõlema pere koolieelikuist lapsed. Väikestest põnnidest pooltele oli Elmar lahke sõnaga tore vanaisa. Vestis meile ikka grillvorstikeste ja veinipokaali juurde vahel oma elust. Kuid Leegioni päevade kirjeldusi küll ei mäleta.Täna matusetseremoonial kuuldu oli seega stoori,mis lõi täiega pahviks.Teadsin Elmari päevist Saksa armee lennuväe abiteenistuses Virumaa rannal ja sellejärgsest kümnest asumisaastast Siberis,mis päädisid karistusaja lõppedes väljasaatmisega Hiiumaale(!?)
Kus tekkis suur jama kohaliku kagebee pealikuga,kes tuli ja röökis Elmari peale:kuidas võib riiklik kurjategija mõelda,et tohib üldse läheneda piiritsoonile?? Sain Siberist sellise dokumendi et mujale Eestis elama minna ei tohi,pareeris "ekskurjategija".Kaduge siit! kõlas lühike resümee.
Ent Elmar leegionärina Sinimägedes võideldes andis oma hindamatu panuse tuhandete kaasmaalaste pääsemisse punase katku eest,hoides ründavat prussakahordi vast Waffen SS relvade tulejõul kodumaast eemale.Kuni lahkujad paatidesse istusid...Vat see oligi riiklik kuritegu-võimaldas inimestel ellu jääda,minna vabasse maailma ning elada seal hoopis teistmoodi kui traaditaguses punases paradiisis.
Mäletan,et mu emake,kes pärast Kopli viinapoes töötatud aastaid enam ei sallinud mitte joodikust inimese vendagi ega isegi kärakahaju virvendustki,oli pärast oma õdede Aino ja Hilda perede külastamist Rootsi Kuningriigis kuuekümnendate lõpuaastail sealmaal nähtust ja õdede elust-olust nii šokis, et ostis salaja pudeli konjakit,kui oli naasnud töörahva riigi reaalsusse,selle sitavõitu,hallivõitu ja vaesevõitu argipäeva,ning libistanud ühe nädala õhtute jooksul selle ampulli omale hinge alla.Et kuidagi leppida sellega, mis talle ja ta perele siin määratud.Nii vargsi ta alkomanustamist toimetas, et keegi ei näinud-kuulnud.Ja mullegi alles mõni aasta enne surma pihtida söandas.Rohkete vabanduste saatel:"Pojake,su ema oli nädalajagu kui alkohoolik..."Lohutasin ja trööstisin öeldes,et see polnud ka mingi ime,veel vähem patt.Kui mõelda seda,mida pidid läbi elama.Aga mul oli ikkagi teie isa ja oma laste ees kohutavalt häbi,kui seda tegin,kurtis ta veekalkvel silmil.
Nüüd kuulan CD pealt Eesti Leegioni laule,mis kettale pistetud seoses Mart Laari Leegioni ajaloo raamatu ilmumisega mullu sügisepoole.Käisin ju isegi selle esitlusel Viru Keskuses Apollo raamatupoes,kus neidsamu laule esitati ansambli saatel.Ning samas seisid ja kuulasid ka hallipäised,sihvakad ja rühikad eesti mehed-leegionärid ise.Keda vaatasin võlutult kui tulnukaid kusagilt mujalt:mõelda vaid,Sinimägede hakklihamasinast ning Siberi põrgust läbikäinud inimesed.Ja tervemad kui mina,ainult oma elust räsitud suht noor mees/(nende kõrval noor loomulikult).Õhtul õeraasuga rääkides kurtsin,et mul ikka kehvad geenid nahavahel, ei vea välja mitte võrdlustki nende tublide meestega.Õde siis lohutas,et pole sinulgi häda ju midagi, saad ikka hakkama kõigega.Võib ka nii öelda.Et mõnel läheb elus veelgi hullemini.
Loomulikult tuleb lõuad pidada ja edasi teenida.Meenutades hea sõnaga isa venda Alexit Salutaguselt,kes napsilauas paroole pildudes viskas ikka kildu: "Poiss,pea püsti ja rahvast läbi kui rukkist!"Ju ta sõna rahvas all mõtles,et elust läbi.Sest ise ta sedamoodi elas ja maailma asjusse suhtuski.
Olge siis mõnzad nagu me täna kolmesteks saanud väikesed Karlid.Kelle sünnipäeva äramärkimiseks kingitustega laekusime ning koos tädi Beriti ja ta kaasaga mõnusal-pidulikul pereõhtusöögil lasksime hea maitsta.
Nüüd asume jaani ootele.
Tehke seda teiegi.Ja varuge va haljast.
Suure mulliga vesiloode laduge lausa riita.
Sest rahandusminister Padar suundub saagima riigi alustalasid,tõstma kärmelt kärakahinda.Seni viimane aktsiisitõus peletas poe viinariiulite mant hulga alkonaute,miska nüüd riigikassas tubli auguke haigutab.
Kõik see mees lappima!Nagu siis,kui purjelaeva pardas auk haigutab ja laevukesega ulgumerel uimerdate...
Vabad vahendid portmoneesse ja poe poole marss-marss!
Parimate alkotervitustega
teie Neemo E.Poldre
Saturday, May 2, 2009
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment