taban ma end mõttelt kui tuuman oma möödunud kuuekümne kuuele aastale mis täitub kuuendal oktoobril.Sest ega see just ülearu pikk aeg pole olnud nagu tundub.Tehtud-nähtud siiski nii mõndagi elik üht koma teist.Ja kurta oleks patt et sihitult möödaveerenud mo tunnid, päevad, kuud ja aastad. Sest va eneseteostustki olnud nii siin kui seal, eriti seal.Väärsamme ega eksimusi pole ette tulnud, vähemasti selliseid mitte mida peaks häbenema või kahetsema.Targemad pead soovitavad teha rohkem sporti, kuid pole seegi viimase instantsi tõde.Sest karmid südame-veresoonkonna haigused ja kuri vähktõbi nopivad rajalt nii tublisid spordimehi kui tavakiibitsejaid, vahet pole.Mõni vana mees hoiab end nüüd hoolega, näiteks klassiveli JR, kes keeldub kohvitassistki kui külla tuleb. Pitsi sisse ent pole mees eluaeg sülitanud.Vahepeal kaldus isegi tiba alkoholismi.Nii et ju siis nüüd on põhjust hoida ja ohata.Mul küll pole mõtet hommikukohvist loobuda, kuigi vererõhktõbi ehk sunniks.Mida saavutaksin kui loobuksin oma lemmikmõnuainest. Äratus ilma kofeiinilaksuta on kui üks uimerdamine, ja kui elangi nädalakese vähem,kah mul asja. Sest oma neljast titest kahe lapselapse kooliminekut ei näe ma niiehknii. Kaksikud astuvad kooliteele juba septembris, ju neid ikka lilledega õnnitleda saan - koolikottidega juba tegingi seda kui sünnipäev oli.
Põgus tagasivaade äsja Hiiumaal veedetud jaanipäevale.Ladusalt me Mimmiga sinna päevake varem randusime, sest Ksenia oli bukkinud meile bronnipiletid.Esimese öö järel saabus Berit oma Annakesega.Heiki-Marju ja Eero ning Toomas-Irma laekusid koos, sest viimased olid oma auto heitnud mandrisadama parkingusse. Ja oligi vallatu kambake koos,kolmel eakamal paaril täitus 14 jaani ses Kerema küla Tõnise talus nagu Tom tuvastas. Sa vaata vaid, kuidas aeg lendab, mõtlesin mina, kes ma oma perega suvehiidlane sitastest seitsmekümnendatest alates kui Kassaris Seeba talus käima hakkasime...
Jaaniõhtu oli seekord super mis super,ilm ja taevaisa meite poolel ning keskpäeval lestajahile läinud mehed varusid õhtuks suitsuahju täiteks just sedajagu mis grilliõhtu ootel me kambale suupisteks ära sulas.Napsi, seda va teravat, võtsime vaid lõhna pärast kuid õllega end tagasi ei hoidnud.Toiduvalik oli hõrgutistest pungil, nii et maitsemeeled kargasid kõigil kikki.Jaanitule püstitamine sujus vanal viisil-keskele tüüakas palk emapuu rolli, siis latid ja lauad püstkojana ümber-ja valmis see rajatis oligi.Lilleneiu rollis florist Mimmiliisa tegi postipärja, sest kes ikka paremini sellega toime saaks.Ja enne kesköötundi olime söönud-joonud ning kogunesime ümber meile kõigile armsa ning pühalikult kalli...Marjule meeldis kangesti tantsukeerus hõljuda lõkke ees oma Pühalepa rahvarõivis,millest tehti küllap piduõhtu parimaid pilte.Said tulekeeled õige hoo sisse, istusime kohvilauda kahte eri kakku maitsma.Ja eemalt oma tuld nautima.
Kui kevadtalvel kuulasin oma kahte tohtrit ei osanud seisukohtagi võtta,istekohast rääkimata.Mind lõiganud kirurg dr.P arvas et elan mõne nädala ehk viis kuud ehk siis jaanipäevani.Nõelraviarst, too Hiinas õppinud dr.T. väitis aga et minuvanuseid mehi eesnäärmevähk enam rajalt ei võtagi. Kuna jaanipäev on möödas, ju jääb õigus viimatimainitule.Oleksin pidanud laskma neil sõlmida kihlveo ning fikseerinud panuseid, siis olnuks tohtrite competition vast põnevamgi.
Sest ega ma enne lusikat nurka viska kuni lambis veel tilgake õli.Saab see otsa ongi õige aeg varbad sirgu lükata.Aga seni olen kurja saatuse ning tigedate inimeste kiuste valmis edasi tiksuma kuniks kark all püsib.Mo virtin oli jaanijärgsel hommikul ninast sabani kurjust täis et viis mu meeleäraheite piirini, kusjuures minu küüneviha polnud terakestki sees.Kust tal selline tigedus pärit ei osanud isegi tuvastada kui oli ette ja taha vabandanud.
Kui keegi teie kallal oma hambaid ei terita,siis olete küll
kergelt pääsenud, tuvastab paadikapten Neemo E Poldre
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment