Ent vene vanasõnagi ütleb-ära süüdista peeglit kui lõust on kõver. Sedasi lugu just pole kuid tundmatuseni on aeg/viimane aastakene mind muutnud küll.Kujutage ette lõpuni põlenud tikku, mis pea altpoolt kergelt kõver ning ümara kupli all kaardub õbluke kael ja veelgi õblukesem keha.Kuid ma ei lasel sel asjaolul end heidutada, sest muidu peaksin sattuma meeleäraheiteseisukorda.
Tegelt on elu ilus, mis sest et jaanijärgsed päevad pole ette teada, et mida toovad ja kuis kõik jääb. Tasub olla õnnelik nende hetkede eest,mis mulle antud.Nagu oli eilne imekaunist õhtu.Kui kodusel aiapeol Jensu uuel terrassil said kokku paljub Beriti head sõbrad ja me sugulased et tähistada noore daami jõudmist teise kõrgharidusdiplomini.Minu vaimustus tema kunstiinimese porfoolio ja kõigi õpingutulemuste üle oli loomulikult piiritu nagu ühele õnnelikule isale kohane.Ka täitus peoõhtu hakul kui lõhed oma sabad grillsüte kohale sirgu vedasid minu viimaste nädalate ilus unistus-mu laps kinkis mulle isiklikult oma portfoolio, mida olin ihalenud.
Polnud meid koos just ülearu palju, isegi vist veerandsada ei tulnud täis. Kuid algsed mured kas ja kuidas ära mahume ning kas varutud staffi ikka jagub olid küll ülearused...osa külmikusse pakendeis järelejäänud grillikraami veame juba hommikul Hiiumaale kaasa, nii et lõpp hea, kõik hea.Pägalikud said volilt joosta ja hullata,meie suhelda ja muljetada.Hendrik oli hoos nagu ikka kui meite pojukestega trehvab ning lahkus ööhakul pisarsilmil.
Täna hommikul k.8.04 algas ametlikult suvi ja eilne sume õhtukene juhatas selle kenasti sisse ning pidaski vihma nagu me kõik lootsime.Vaimustudes Beriti kui tuntud koogimeistri topelttöö tulemustest nautisime kohvi hilise öötunnini.
Pojukesed olid mul eile päeval vaimustavalt vaimukad.Püstitasin neile kolm ülesannnet paberile. Punkt üks-PAPUD JALAST-terrassilt tuppa ei lippa välisjalatsites, punkt kaks-VETT EI TILGUTA -veepüssidest tilgarida toas järel ei ole ja p. kolm-KOERA EI PRITSI-Sissykest ei tulista, ta pole vesirott vaid meie sõber. Kuidagi sujuvalt läks Sebastiani jutt sellele, et oleme naabrid oma kokkuehitet majades ning samuti sõbrad ja saame omavahel hästi läbi ega riidle vaid lepime reeglites kokku. Poistel sündis, ime küll, veel ettepanekuid paberkokkuleppe tarvis.Mida nende eripalve puhul ka üles tähendasin...Patrik tähendusrikkalt- ei tee pahandusi papa Enno juures. Sebastian- ei pane jalgu söögilauale.Punktid 4 ja 5 saidki kirja ning noored mehed kontrollisid üle kas numbrid pügalate ees ikka õiged. Mina muidugimõista vaimustusest et nii änksid poisid meil on.
Paadikapten ikka suudab oma jungadega mõistlikult lävida
head lähenevat jaani soovib teie Neemo E Poldre
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment