EestiPoiss

Üllatus mind tabas
kui täna Geni -sait andis teada,et tuntud telemees ja raadioreporter Washingtonist, Neeme Raud minu sugupuuga mingit oksapidi seotud on.Teatati,et võiksin teda 7.sept.õnnitleda 35.sünnipäeva puhul,aga mu parool ei lubanud siseneda.Lähetasin abipalve Ebba Räätsale EALi, kuna tragi noormees käis kevadel meiega liidus kohtumas.Ju siis daamil see meiliaadress varuks on.Sain selle toona minagi kui olin kohtumise lõpul küsinud,kas Neeme võiks aidata mul otsida Californiast üles poolõe Ene Nessi,kellega katkes kirjaside aastal 1964.Kui senaator McCarthy või kesiganes see keeluseaduse autor oli,nõudis et aus ameeriklane ei tohiks suhelda inimestega raudse eesriide taga,kurjuse impeeriumi aladel viibivaga. Nii jäigi viimaseks tookordne kiri meie isale Eduardile,mis tuli koos laste piltidega ning fotoga äsjase tornaado poolt lausa pilbasteks ja elementosakesteks lammutatud kodumajast...Abikaasa tundus tal olevat ülipäevitunud ja krussis juustega,kui poliitkorrektselt väljenduda.Pead ei anna,et see mälestusdetail paika peab...
Aga vahetult enne kaheksakümnendaid oli veel elus ka ta ema Helene.Seda kuulsin daamilt,kes oli just väisanud ookeanitagust ning kohtunud.Ta töötas siis kirjastuses Perioodika kui tuli mind teavitama.Ju oli palju muid tegemisi,et kohe ühendust ei võtnud.Pealegi polnud Gorba Mihkel veel asunud paati kõigutama,murdmatut liitu lammutama ja suure venna valvas silm piidles veel iga välissuhtlust.Kuigi postiaadressi märkisin üles oma päevaraamatusse.Mis läinud kõige liha teed.Kui koos insultiga panid nahkkotikeses ajama mu kuldne hambakroon,Rootsi tädi kingitud kuldklotser ja Mimmi Liiza kingitud mustas,kaunisse nahkvutlarisse kätketud taskuplasku.
Sa vaata vaid,mida kõike suudab üks terviserikkuja.Aga hea,et niigid läits.Kes mulle ikka sinna Pärnamäe grilli kogu seda staffi kaasa pakib,ja milleks.
No olgu,olgu.Jääme siis täna sedasi
lehva-lehva teie paadikaptenilt Neemo E Poldre