Rõõmus meel
ei kipu mind maha jätma.Hommikul hoomasin,et Eesti elu on ikka ilus küll.Meie objekti ehitajad köögiviimistlejad laekusid tänasel ilusal reede hommikul alles pole üheteistkümneks.Järelikult pole ametipidamise pärast murevarjugi.Sama lugu ka piirdeaedade ehitajail.Juba kolmandat päeva ootan kahelt firmalt hinnapakkumisi 25 m välispiirde ehitamiseks.Telefonitsi olen täpsustanud lippide kõrgust,tooni jms.aga asi ikka kui kännu taga kinni.Järelikult ei pea pingutama pakutud tööotsa vastuvõtuga,sest tellijate hordid tunglevad uste taga,ronivad sisse kasvõi akendestki.Ja köögimööblitootjail pikad järjekorrad.Kas ja kus on majanduskriis,tahaks ma teada.Olmelised takistused ei tee mind rõõmsaks,küll aga lootusrikas majanduse olukord. Isegi raadioonu teatas just,et aastalõpupoole raugeb inflatsioon,toiduainete pidurdamatu hinnatõus võtab hoo maha.
Miks lõpetas tegevuse laevaliin Saaremaalt Ventspilsi,küsin kurvalt.Oli mul ju mullusuvel hea plaan sõita Hiiumaalt praamiga Saaremaale,sealt teise laevukesega Saldejumsi ning mööda maismaad tagasi.Ventspilsist koju tagasi matkates oli kirjutet imeilus reisilegend kus ja mida tee peal vaadata...Kadus see kaunis kirjatükk mu arhiivirägastikkku ja hunt temaga,nüüd põrutame algaval nädalal Liizaga ilmselt hoopis Eestimaa lõunaosariikidesse.Sokka turismitalu ja sealtkandi antiigiärid saavad huviobjektiks,sest kööki tahaks stiilset, endisaegset lauda ja toole.
Olmeteemadelt eksistentsiaalsete poole.
Some are born to sweet delight,some are born to endless night.MÕNED SÜNNIVAD SULNISSE RÕÕMU,TEISED IGAVESSE ÖHE.
Enda kohta tohin öelda,et olen kui eikellegimaal.Nende kahe ala vahepeal.Pole olnudki lõpmata sulnist rõemu ega igavese ööpimeduse tunnet.Ihan normaljauskas,nagu väidaks rahvusvaheline mees.Kuldne kesktee polee kah pahaa.
No päris kurb on tõdeda,et paar viimast päeva on toonud koguniste kahe hea tuttava surma teate. Ärateeliseks osutus alati rõõmsameelne fotoäri pidaja ja kutseline piltnik Rudolf Ein.Ja üle Toonela jõe sõudis just ka ligi 60nene hea ja tore kolleeg,Maalehe kujunduskunstnik Lembit Remmelgas.Kui lähiajal veel keegi lahkub,tekib mul tunne kui lahingumehel,kelle kõrvalt langevad semud ja kolleegid.
Misteha,misteha.Kui oledki juba riskigrupis.
Aga teie pressige edasi.Saatuse kiuste,soovitab teie
vana paadikapten Neemo E Poldre
Friday, August 5, 2011
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment